Postitused

Paha last ei ole olemas

Kas laps on paha?

Pereterapeut Meelike Saarna ütleb, et paha last ei ole olemas. Ükski laps ei kiusa oma vanemaid ega soovi neid oma käitumisega endast välja viia, nagu vanemad sageli ekslikult arvavad.

 

Sagedasti kuulen vanemaid hädasolekut oma lapsega kirjeldamas järgmisel moel: ma ütlen lapsele esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu.

Loe edasi

Lapsevanemad peaksid oma lapsi kallistama ja hellitama mitu korda päevas

Laps vajab 12 kallistust päevas

Laps, keda ema palju puudutab ja hellitab, areneb hoolivamaks inimeseks, on näidanud viimased teadusuuringud. Laps vajab kindlasti ka ühte tugevat kiindumussuhet, milleks on tavaliselt suhe emaga.

Loe edasi

Väikse inimese söömisharjumused

Kas elame selleks, et süüa, või sööme selleks, et elada? Aeg-ajalt on mul tunne, et minu 6-aastane elabki selleks, et süüa. Talle väga meeldib süüa, isu on hea. Tavaliselt juba hommikul küsib suure innuga, mis me hommikuks sööme.  Eriti hästi lähevad peale soolased toidud. Ka veidi tõbisena ei kao see söögiisuke kuskile.

Meie lasteaias on oma köök, sealt tulevad head värskelt valminud toidud, mis lastele maitsevad. Muidugi ka minu poisile maitsevad need road. Magustoiduga on veidi kehvasti. Selles mõttes, et poiss eelistab ikka soolast toitu.

Loe edasi

Lapse taskuraha

Taskuraha? Teenitud raha?

Jõudsin selle teemani siis, kui vanem laps taaskord nuias, et tal on vaja just seda XYZ-mänguasja ja üldse ta pole mitte kunagi midagi saanud (ja varsti peab minema talvel metsa maasikale) – tuttav jutt küllap paljudes peredes. Tekkis siis mõte, et ok, osta see endale, aga omaenda taskuraha eest.

Aga… kuskohast peaks üks 7/8-aastane raha saama?

Loe edasi

Judokas Aleksei Budõlin perega

Lõbusad vestlused kakskeelses peres

Meie pere on kakskeelne. Mina kasvasin eestikeelses keskkonnas ja kultuuris ning Aleksei venekeelses. Kuna minu vanemad olid mõlemad õppinud vene filoloogiat, siis kõik oma salajutud rääkisid nad vene keeles ja see tekitas minus alati suurt hasarti, et ära tabada, mida nad ometi seal omavahel seletasid. Enamasti oli see igav poliitika, kuid keel hakkas mulle külge.

Kui me Alekseiga alles hakkasime käima, siis ma ikka püüdsin teda tagant sundida, et ta eesti keele ruttu ära õpiks. Oma rolli mängis siin ka mingi rumal valehäbi teiste ees, sest kui ajakirjanikud hakkasid Aleksei vastu huvi üles näitama, jäi ta vastuse võlgu ega saanud end eesti keeles hästi väljendada. Alekseil ei läinud keele omandamine nii lihtsalt kui minul ja kuidagi iseenesest kujunes meie omavaheliseks suhtluskeeleks vene keel. Täna loen ja kirjutan ma vabalt vene keeles ja isegi paremini kui tema.

Loe edasi

Laps kuuse juures, ootab kingitusi

Jõulud – rahu ja vaikuse aeg

Kõik, kes mind vähegi tunnevad teavad, et mulle ei meeldi jõulud. Häbi tunnistada, aga olen kunagi visanud juba kahekümne viiendal kuupäeval kuuse välja… koos ehetega. Kogu selle tralli olen teinud viisakalt läbi sellepärast,et meie majas kasvab väike laps. Laps, kes kuni selle aastani uskus siiralt päkapikke ja jõuluvana.

Loe edasi

Üksikema toetus pole aastaid kasvanud

Sotsiaalkaitseministri jõulusõnum: üksikvanema toetus ei tõuse

Uus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva soovitab vallasvanematel kaaluda teise vanema tuvastamist, sest 17 aastat 19 euro juures püsinud üksikvanema lapse toetust pole kavas suurendada.  „Kas me oleme need inimesed, kes küsime näljaselt lapselt ta isa nime, enne kui leivatüki ulatame?“ pärib selle peale üksikema.

Portaal Minu Pere küsis sotsiaalkaitseminister Kaia Ivalt arvamust 19 eurose vallaslapse toetuse kohta, sest Üksikema blogipostitustes ilmnes suur vaesus, mis ohustab täiesti üksinda oma last kasvatavaid üksikvanemaid.

Minister Iva ütles, et iga elu lugu on eriline ja igal valikul omad põhjused, kuid lapse oluliseks õiguseks on tema identiteet, sh teadmine oma mõlemast vanemast.

„Võib kõlada rängalt, aga arvan, et vallasvanem peaks tõsiselt kaaluma teise vanema tuvastamist (vajadusel kohtus), eelkõige LAPSE ÕIGUSE tõttu teada oma päritolu. Aga on ka võimalik nõuda teiselt vanemalt elatist ja 2017. aastal alustab tegevust elatisfond, kus riik maksab võlglase eest elatist ja nõuab selle ise teiselt vanemalt sisse.“

Loe edasi

Lapsed teevad koos emaga piparkooke

Päkapikud ja piparkoogid

Meie pere jõulude tähistamine saab alguse tavaliselt 1. advendist või 1. detsembrist, kumb parasjagu enne tuleb. See on see hetk, millest alates oodatakse päkapikku ja pikisilmi ka jõulupühi. 6-aastasele toob päkapikk juba kolmandat aastat igal hommikul pisikese peotäie Lego juppe koos väikese kommiga.

Loe edasi

Ema läks linna rahale järele

Elu on siiski ilus, ka pärast lihttööd ja näljaretke…

Kell on seitse õhtul. Pime tööstushoone linnaservas. Istun ratta selga, laps võtab koha sisse mu selja taga pakiraamil. Küsin, kas tal on soe. Olevat. Sõidame mööda burksiputkast.  „Emme, ma tahaksin täna friikartuleid, kõht on tühi.“  „Pead ootama. Lähme linnas suurde poodi, saan seal vaadata, kas tädi on raha üle kandnud.“

Loe edasi

Laps tahab päkapiku kinni püüda

Püüan päkapiku kinni!

 

Viiene Albert askeldab päkapikusussi juures, tõstab mingeid kaste, sätib taskulampi.
“Tegin päkapikulõksu! Panin taskulambi ja kommi. Kui päkapikk tuleb ja ronib sussi sisse, siis ma pigistan sussi pealt kinni ja saan päkapiku kätte!”

Eelmisel õhtul:
“Varsti on magamise aeg, siis saangi jääda oma taskulambiga valvama!”
– “Mida sa valvad?”
“Päkapikku. Kardan, et ta tahab mulle siili magamise kotti panna!”