Pubekat paljud asjad ei huvita

Pubeka tüüpiline vastus: “Ei huvita!”

Kui peres on murdeealised, ei hakka kunagi igav, ja nalja saab tavaliselt palju. Kui muidugi õnnestub ikka laste ütlemiste ja käitumise peale muiata, ja mitte vihast punaseks värvuda.

Minu väiksemal pojal (12 a) algas murdeiga vaikselt pihta juba pool aastat tagasi. Panin tähele, et laps ärritub kergemini, tõstab häält ja ei taha enam nii tihti emme musi-kallit… Justkui suurem ja tähtsam tundus. Koolist jõudis koju, lennutas riided ja jalanõud laias kaares nurka, ja hüppas voodisse jalkavideosid vaatama. Kui tegin vaikselt märkuse riiete kohta, ajas rinna tähtsalt ette nagu kukeke, ja kärgatas silmi punnitades : “Kas tuled kaklema vää?”

See tegi mulle algul kangesti nalja, kuid alati ma naerma enam ei purska, et mitte tema väärikust riivata. Sõnavarasse tulid ka muud hüüatused, mida ilmselt kasutavad poisid ka omavahel. Kui kutsun näiteks lapse sööma, ei reageeri ta kunagi kohe… Teise-kolmanda meeldetuletuse peale tuleb mokaotsast: “Ei huvita!” Vahel tundub, et teda ei huvita terve päev midagi. Või ütlen pojale: “Lase palun koer majja!” Ja laps ühmab muuseas: “Mida sa ajad!”

Õige pea hakkas poiss ka huvi tundma, kui tugevalt tema higinäärmed töötavad, ja kas oleks vaja äkki deodoranti kasutada. Samuti tõdes ta, et häälemurre pole veel saabunud, nagu enamikul tema klassi poistest. Selgus, et samad teemad olid arutusel inimeseõpetuse tunnis.

Õnneks pole lapse emotsionaalsed ja kehalised muutused võtnud ära tema avameelsuse. Nii olen pidanud mina silmi suureks ajades kuulma, mida kõike inimeseõpetuse tunnis juba lastele tänapäeval õpetatakse. Ja tahaks nagu vanainimene ohata: “Meie ajal küll sellistest asjadest ei räägitud…” Märjad unenäod, erektsioon jne. Tundides jagatakse lapsed rühmadesse ja antakse üks eluline ülesanne lahendada.

Viimati oli poeg väga solvunud, et nende rühma vastused tunnistati valeks ja töö tuleb järgi teha. Ülesanne oli selline: poisil algas häälemurre, kuid õpetaja käsib tal terve kooli ees esitada luuletuse. See kantakse üle ka televisioonis. Mida peaks poiss tegema? 5-klassi poisid leidsid, et poiss võiks olla mees ja lugeda luuletus ära. Õpetajalt oli aga õige vastus: tuleb õpetajale seletada, et on häälemurre, ja pole võimalik esineda. Vot nii. Mida siis selle peal kosta? Ei osanudki suurt midagi öelda, lõpuks pobisesin, et äkki oleks õpetaja võinud ikka ka nende vastust aktsepteerida, sest ega elus ei ole tihti õigeid ja valesid lahendusi… On vahel hoopis halvad ja natuke halvemad. Selle peale jäi laps rahule.

Ka minu vanemal poisil (17 a) on möödunud murdeiga ikka suhteliselt rahulikult. Algul küll oli uste paugutamist ja vihastamist, kuid meenutasin endale neid õudusi, mida sõbrannadelt-tuttavatelt kuulsin, ja manitsesin ennast kannatlikkusele.

Leian ka praegu, et mul on ikka väga vedanud ja elu lihtne. Ei ole suitsetamist, joomist, narkotsi, lõikumist, enesetapumõtteid, depressiooni, südamemurdumist, internetisõltuvust, öö läbi pidutsemist ja  kõike muud, mida mõned teismelised ereda leegiga läbi elavad. Nende vanematele tunnen tõesti kaasa. Ja soovin suurt kannatlikkust ning oskust mitte unustada, et mis ka ei juhtuks, laps vajab teie armastust ja toetust…

Minu pubekas aga tuli täna nohusena koolist, puges voodisse, kuhu viisin talle sooja tee, ja ütles: “Kõige parem emme.” Selliseid väikeseid tundepuhanguid ikka vahel tuleb ja päris ootamatult…

 

Kuidas on möödunud või möödub sinu laste murdeiga? Kas nende käitumine ja psüühika on muutunud?

 


 

Made Maria (45) kolis koos poegade Joosepi ja Markusega (12 a ja 17 a) hiljuti Tartust Viljandimaale. “Tartu mürast sai lihtsalt villand, kiskus juba ammu maale,” tõdeb ta. Nüüd uurivad lapsed tiigi ääres põdrajälgi ja vaatavad tõtt rebase või mägraga.  “Elu on palju lihtsam ja loomulikum, kui võtad suvel peenrast enda kartuli ja tilli…kuid samas on logistika linnakoolide ja trennide vahel paras peamurdmine.”

 

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar