Kuidas panna laps juurikat sööma?

Porgand, tomat, õun ja peet – kõik on lapse tervisele head, kuid olen pidanud ekstra nuputama, kuidas need laste kõhtu juhtida.

Toitumissoovituste järgi võiks inimene süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. Ilus eesmärk, kuid kardan, et paljudele raskesti saavutatav, mistõttu võib jääda juurikate söömine hoopiski juhuslikuks. Mina otsustasin alustada väikestest sammudest ja seada sihiks vähemalt 2 portsjonit puu- ja köögivilju päevas.

Kuidas need aga lapse suhu saada? Võibolla on see ainult meie peres nii, et komm maitseb ikka paremini kui porgand. Kui laual on kommid, pole eriti lootust, et lapsed käe porgandi või peedi järele tõstavad.

Sain sellest mõned aastad tagasi aru ja leidsin ka lihtsa lahenduse: valikuvõimalus tuleb ära võtta. Kõlab karmilt, kuid tulemus on suurepärane. Näiteks oli meil äsja Joosepi sünnipäev. Esimesed snäkid, mida külalistele pakkusime, olid porgandid, kurgid, paprikad, õunad, mandariinid, kiivid, banaanid ja greibid. Vaagnad olid täis ja päeva lõpuks suurt midagi järele ei jäänud.

Kuid ei tasu loota, et nad lähevad ise külmikust või sahvrist porgandit otsima.

Muidugi tulid ka salatid, koogid ja kommid, kuid varasemate sünnipäevade kogemus pidas ka seekord paika: ütlemata hea on keset mängu mõni kurgitükk suhu pista ja mandariinid ei jää populaarsuses sugugi alla isetehtud trühvlitele.

Ka argipäevadel lõigun taldrikule juurikatükke ja lapsed söövad neid meelsasti. Kuid ei tasu loota, et nad lähevad ise külmikust või sahvrist kaalikat otsima. Tuleb see ikka kenasti silmaulatusse seada. Ja hea oleks, kui samal ajal komme nähtaval ei ole. Maiustustega ongi meil selline suhe, et ostame neid võimalikult piiratud koguses või jagame paki mitme päeva peale.

Eile ostsin poest aga keedetud peeti ja see kadus kiiremini, kui oleksin oodanud. Suvel sõime ka enda peenral kasvanud peete, mis olid laste lemmikud ja mida nad isegi taga nõutasid.

Kuidas sina kasulikke puu- ja köögivilju lapse kõhtu saad?


Made Maria (45) kasvatab Joosepit ja Markust (12 a ja 17 a), kellega ta  kolis hiljuti Tartust Viljandimaale. “Elu maal on mõneski mõttes loomulikum. Suvel läheme ja korjame aiast pudru peale marju või võtame peenrast kartulit ja tilli. Lapsed uurivad tiigi ääres põdrajälgi ja vaatavad tõtt rebase või mägraga.  Kuid samas on paljud mured ja rõõmud ikka samasugused kui linnaski. Katsun koos lastega vaikselt õppida ja nendega toime tulla.”

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar