ülestõusmispühade ajal värvitakse mune

Ülestõusmispühad on ukse ees. Aga millal uks avaneb?

Kuna ma töötan kirikus, siis on just ülestõusmispühad/lihavõtted/munadepühad need, mil tuleb kõige enam küsimusi ja tore on, kui inimesed küsivad, mitte ei eelda/arva/loe internetist, sest siis saab üheskoos arutada ja pühade sisu üle mõelda.

Kõige levinum on küsimus, millal oleks õige aeg mune värvida? Kui kunagi konservatiivina vastasin, et pühapäeval, siis nüüd olen leebunud ning puht praktilistel kaalutlustel soovitan mune värvida laupäeval. Siis on pühapäeval kohe võtta, kui tahad sõbrale häid pühi soovida ja kena muna kaasa kinkida.

Miks aga üldse mune värvida? Eks üks olulisimaid põhjuseid on see, et muna on elu sümbol. Munast võrsub uus elu. Ja see on ka ülestõusmispühade keskne sõnum: Jeesus, olles korraga Jumal ja inimene, löödi risti ja ta suri, kuid surm ei olnud lõplik, vaid sai võidetud ja Jeesus tõusis üles. Ning tänu sellele on ka meile avatud uks igavesse ellu. Ja seda kõike üks muna sümboliseeribki.

Legend jutustab, et kui naised läksid pühapäeva varahommikul Jeesuse hauale ja avastasid selle tühja olema, siis oli ühel naisel kaasas korv munadega. Kui nad siis läksid, et Jeesuse õpilastele nähtust teada anda, siis ei uskunud nood naisi, mille peale üks neist kostis: värvugu munad mu korvis punaseks, kui ma tõtt räägin ja nii juhtus.

Loomulikult on tegu legendiga ja seepärast ei pea ka eeldama, et just punaseks värvitud munad need kõige õigemad oleksid 🙂

Suur Reede on aga kogu skaala kõige ambivalentsem püha. Ühelt poolt on tegu kurva sündmusega – kõigi poolt armastatud õpetaja löödi risti ja ta suri. Teisalt – ilma selleta ei oleks olnud ülestõusmist. Nii et iga asi on millekski vajalik, ka iga kurb sündmus. Ja see on ka üks võimalus, kuidas Suure Reede olemust lastele selgitada.

Jänes ja ülestõusmispühad

Ka jänes kuulub ületõusmispühade traditsiooni

Kas kirikupühal on kohta ka jänestele ja tibudele? Ikka on, mõõdukal määral 🙂 Jänes, nagu munagi, on elu sümbol. Jänes on teatavasti üks kiiremini paljunevaid loomi. Tibu aga on see elu, mis munast sünnib.

Seega pühadeuks avaneb täiel määral pühapäeva hommikul, kuid paokil on ta otsapidi juba varemgi. Kogu suur nädal, mis saab alguse palmipuudepühaga ning lõpeb ülestõusmises, on üks kõige huvitavamaid nädalaid kiriku elus – see on püha, mis on täis erinevaid emotsioone ja varjundeid, erinevaid nägemusi elust ja surmast, kuninglikkusest ning alandusest või alandlikkusest. Hirmust ja tänulikkusest.

Ja kui keegi pühapäeval tuleb vastu sõnades, et „Kristus on üles tõusnud“, siis kirikurahval on kombeks vastata „Ta on tõesti üles tõusnud“.

 


Töötav Ema, kasvatab kahte last (8 ja 1) ning jagab oma aega täiskohaga töö, vabatahtliku tegevuse ja perekonna vahel. “Aja jagamine ongi üks suurematest väljakutsetest, et olla igal pool päriselt kohal,” tõdeb ta.

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar