tugivõrgustiku abi on lastehoidmisel ikka vaja

Tugivõrgustiku võlud ja valud

Seoses sellega, et meie pesamuna, vaid 3,5-kuune beebi on ülemiste hingamisteede haiguse küüsis ja võimalik, et pean temaga paariks päevaks haiglasse jälgimisele minema, saime hea ülevaate oma tugivõrgustiku hetkeseisust. Oleme päris hea õnnega koos, sest see tundub olevat väga mitmekülgne.

 

Esimene ja kõige kitsam ring on loomulikult perekond – minu ja abikaasa emad ja õdede-vendade pered. Pikemalt ette planeerides oleme saanud arvestada minu emaga, kes on kahe tunni autosõidu tee kaugusel ja kelle jaoks nädalapäevade osas vahet ei ole.

Nii on ta näiteks teise ja kolmanda beebi sündimise ajaks vanemaid lapsi meie juurde hoidma sõitnud ja mõnelgi korral käinud lapsi hoidmas, kui meil on abikaasaga mõni oluline ühine üritus olnud. Kuna tegemist on sotsiaalselt aktiivse nooremapoolse vanaemaga, on temaga keerulisem lühikese etteteatamisega hoidmiste puhul. Pole hullu, arvestame sellega. 🙂

Boonuseks on võimalus tema kodulinnas külas käies lapsehoidmist kasutada näiteks juuksuris/massaažis käimise ajal (ja lisaks on hinnad seal ka soodsamad kui pealinnas). Kuna ta on ise neli last üles kasvatanud, saab ta igasuguste olukordadega edukalt hakkama.

Tugivõrgustiku lähedased liikmed

Minu ämm on hiiglama suure südamega alati abivalmis vanaema, eriti kui asi puudutab laste hoidmist ja vanematele hingetõmbe aja võimaldamist. Kitsaskohaks on vaid see, et ta elab 3-4 h bussisõidu kaugusel ja töötab õpetajana, viimast aastat veel ka laupäeviti. Seega saame peamiselt tema abiga arvestada nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.

Sellest saadik, kui tema tütrel, minu abikaasa õel, sündisid väikese vanusevahega lapsed, jagab ämm lastehoidmist meie mõlema pere vahel. Kord käib ühe pere juures, siis jälle teise pere juures. Igatahes saab ta põnnidega kenasti hakkama, sh ka õhtuse magaminekuga ja lapsed lepivad temaga hästi.

Õdede-venna perega on see lugu, et minu õde elab teises linnas ja kahjuks temaga me lastehoidmist ühildada ei saa. Minu venna peres on kolm last, kes on juba nii suured, et neile saaks meie suuremaid põnne küll hoida viia. Kui vaid ajad klapiksid. Nad on päris üksjagu ette võtvad ja liikuvad inimesed, nii et ühiseid aegu on keeruline leida.

Samas, kui ajad klapivad, siis meie lapsed mängivad väga suure rõõmuga nende lastega. Abikaasa õel on kaks väikest last ja neile võiks 6,5a põnni hoidmiseks saata, muidugi mitte koos 2,5-sega, kes ka lõunaund veel vajab.

Tugivõrgustiku teine ring

Pereringist väljapoole jääb meie kõige põhilisem igapäevane abiline – alt naaber. Tal on endal lapsed (mõned täiskasvanud ja mõned veel kooliealised) ja päris mitu lapselast, keda ta praktiliselt iga päev hoiab.

Lastelaste vanused on üpris meie laste vanuste kanti, nii et mängukaaslasteks klapivad nad ka hästi. Tema on pärast meie laste vanaemasid esimene valik, kelle poole pöörduda, kui on vaja paar tundi kodust ära käia ja muid hoidmise variante pole.

Kui tööl käisin ja oli vaja nohune laps lasteaiast või hoiust koju jätta, oli just tema meile kõige rohkem abiks. Loomulikult peame arvestama, et tema õhtud ja nädalavahetused on ta oma pere päralt. Aga näiteks praegu, kui ma peaksingi beebiga haiglasse minema ja ta pole näiteks nädalavahetuseks just kodust ära minemas, saab ta ikka abiks olla.

Tugivõrgustiku laiem ring

Teine ja märksa laiem ring on sõbrad. Kui abikaasaga nimekirja tegime, kes saaks veel laupäeval abiks olla kui tema peab 8 h kodust ära olema, siis meie suureks üllatuseks oli selles nimekirjas päris mitu peret.

Plusspooleks on see, et nimekirjas on sõpru päris üksjagu, seega sobibki sellisteks ootamatuteks olukordadeks. Kuigi pikalt saaks kindlasti ka ette planeerida, siis arvestame ikkagi sellega, et neil on oma pered, samas vanuses lapsed kui meil ja tihti etteplaneeritud tegemised, nii et pigem kasutame neid varuvariandina, kui eelmised variandid ära jäävad.

Kuna meie esimene alternatiiv oli olemas, siis sel korral me täpsemalt järele uurida ei saanud, kas neist keegi oleks päriselt ka valmis olnud meid hädast välja aitama, aga hea meel oli seda nimekirjagi näha 🙂

Kuigi abikaasa oli pisut õnnetu, et me niimoodi lühikese etteteatamisega ei saa juba mitmendat korda pereringi abiga arvestada eelpool nimetatud põhjuste tõttu, siis mina olin sellega leppinud. Olin hoopis positiivselt üllatunud, et kokkuvõttes on meie tugivõrgustikuks palju häid sõpru, kellega saaksime vajadusel plaane teha.

Ka ise valmis abistama

Samas, hoolimata sellest, et meie peres on pisike beebi, oleme ka meie valmis sõpradele abiks olema laste hoidmisel kui olud seda nõuavad. Kui olen ise kolme lapsega kodus, võin vabalt sellises vanuses lapsi hoida võtta, kes lõunaund enam ei vaja ja muus osas ise endaga hakkama saavad, kui mina neile söögid valmistan.

Kui abikaasa on kodus, võib olla juures ka sellises vanuses lapsi, kes rohkem tähelepanu (ja võib-olla ka lõunaund) vajavad.

Kui olmeküsimused on lahendatud, saan keskenduda beebi ravimisele. Jääme perearsti otsust ootama ja kui hästi läheb, siis ei ole meil ehk sel korral leitud abilist vaja 🙂


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar