Ema jagab aega, mida tal napib

Tule võta mu aega, sest aega mul on (Jaan Tätte)

Mul on kaks töökohta: olen neid püüdnud määratleda kui 0,7 ja 0,2 koormusega, ma olen täiskohaga doktorant, mul on 2 last – neist üks kohe 8 ja teine veidi üle aasta. Kuidas see asi toimima saada?

Meie hommikud näevad välja nii. Ärkan 6.15. Sõltuvalt sellest, kas väikelaps ärkab koos minuga või põõnab veel, tõusen üles kas koos temaga või üksi ning lähen keedan valmis tema hommikupudru. Abikaasa tõuseb enamvähem samal ajal ning läheb käib koeraga väljas, toob päevaks ära puud jne.

See päris hommikune aeg on minu ja väikemehe päralt, kuna ta tavaliselt ikkagi ka juba umbes sel ajal end üles ajab, vahel harva õnnestub puder enne valmis keeta, et nõudlik-näljane isend kiiresti sooja ja toitvat putru täis toppida. Olgem ausad – see laps sööb meid vaeseks J Tasakaalustamiseks muidugi mu vanem laps ei söö hommikul eriti midagi – mingi õiglus peab ju maailmas valitsema.

Kl 7.05 ajan üles ka koolilapse. Miks selline kellaaeg? Umbes siis algab Terevisiooni multikas ja selle algusmuusika on ainuke võimalus meie öökulli-tüüpi tüdruk voodist välja saada. Kl 7-8 on tund, mille veedan korraga iseend korrastades-rõivastades, kohvi ja võileiba manustades, pidevalt unist koolilast tagant utsitades ning võimalusel ka veel väikese lapsega veidi aega veetes.

Kell 8 astun koos koolilapsega koduuksest välja. Lehvitame rõõmsalt koju jäävale väikevennale ja abikaasale, kes seepeale oma päevatoimetuste kallale asuvad. Minu õnn, et koolilaps on juba saavutanud suurema iseseisvuse ning teda pärast kooli trenni/koju saata pole tarvis.

Töö mitmes kohas

Ning nüüd hakkavad pihta mitmel kohal töötamise plussid ja miinused. Minu õnn on, et tegelen igal pool sarnaste asjadega, seega ei ole teemavahetused äkitsed, samuti on mul üpriski vaba graafik, olen mõlemas töökohas fikseerinud mõned tunnid, mil kindlalt kohal viibin, muu aeg on enda planeerida ja korraldada, ma vist ei suudakski enam teistmoodi.

Küll on aga murekohad kattuvad sündmused, tähtajad ning vajadus olla nii ühes kui teises kohas aegajalt väljapool tavapärast tööaega (kuigi minu tavapärane tööaeg on niigi juba nö klassikalisest mõistest erinev). Efektiivsus on ülioluline, tagumikutunde teha pole aega. Kuigi vahel oleks vaja…

Kõige selle juures on vaja jõuda õhtul koju veel täis energiat, et olla laste ja abikaasa jaoks olemas. Mul on äge töö, see annab palju vastu, kuid siiski on töö üks väsitav tegur, aga täpselt sama palju väsitab ka lapsega kodus olemine, sest ka see on töö, täpselt nagu iga teinegi, pealegi kohutavalt vastutusrikas. Siinkohal on mul küll suur soovitus kõigile vanematele anda mõlemale osapoolele proovida võimalust olla kodune vanem – see avardab arusaamist tohutult ja aitab mõista teise osapoole vajadusi.

Lisaks kohatine unevõlg, mis on paratamatu tekkima kui peres on mõni väike laps, sest olgugi öine imetamine juba ammu lõpetatud, siis pikaaegne järjest magamine ei ole lastele kuigi sageli omane ning minu omad on selles osas kindlalt reeglipärast joont hoidvad. Nii et vahel on tunne ja vahel reaalsus, et oot ma ju alles just jäin magama, kui kell juba heliseb…

Kuidas olla kohal?

Suurim küsimus aga kogu selles logistikas on ja jääb: kuidas olla päriselt kohal? Kuidas olla kohal just selles konkreetses töökohas kui viibid seal? Kuidas olla kodus kohal oma lähedaste tarbeks ja mitte hiilida ära töö- ja õpingutemaailma? Eks tuleb teha ka järelandmisi siin ja seal, kuid alati püüan endal peas hoida, et järelandmised ei tuleks pidevalt ühe ja sama poole arvelt. Kui ükskord annan järgi ühe koha pealt, siis peab teine pool jõudma tasakaalu.

Ah jaa… ja siis on veel ju ka sõbrad? Noh õnneks on tööpäeviti lõunad ja mõne õhtu kuust saab ka ehk näpistada. Lastega sõpradega saab kohtuda koos kogu perega. Ning vahel, üpris vahel, saab näpistada ka selle hetke, et minna abikaasaga kahekesi kuhugi, sest tihti on lastega kodus olles aeg pigem visiitabielulaadne – keegi on kogu aeg lastega kodus, et teine saaks ka oma toimetused tehtud. Õnneks on see ainult ajutine, lapsed kasvavad ju ülihelikiirusel ja varsti kupatatakse vanemad pigem rõõmuga kodust eest ära. Elame, näeme.

 


Töötav Ema, kasvatab kahte last (8 ja 1) ning jagab oma aega täiskohaga töö, vabatahtliku tegevuse ja perekonna vahel. “Aja jagamine ongi üks suurematest väljakutsetest, et olla igal pool päriselt kohal,” tõdeb ta.

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar