Kodutööst

Mis kinni ei jää, saab kinni löödud

Tuttav lause meile kõigile, kas pole. Avastasin selle lause peale mõtlemast end koolist antavate koduste ülesannete kontekstis.

Kodutöödel võiks ideaalis olla kaks funktsiooni: need on kas kinnistavad või iseseisvalt uurivad (ja seega lapse enda huvi arendavad). Nii on nt raamatu lugemine mõlemat – sa kinnistad (ja arendad) enda lugemisoskust ning saad midagi uut teada. Kui aga kodutöö on „lõpetada ülesanne see ja see…“, siis millest see meile räägib. Võimalusi on mitmeid:

  1. Õpilane tegeles tunni ajal muude asjadega, tähelepanu oli hajunud ja ta ei jõudnud valmis
  2. Õpilane ongi aeglasema omandamisega ning enamasti ei jõua tunnis antavaid ülesandeid etteantud ajaga valmis
  3. Õpetaja valmistas tunni jaoks liiga palju materjali ette – see võib omakorda sõltuda õpetajast, kes on nt noor ja ei taju veel 45 minuti piire või õpilastest, kes ootamatusega keerasid ettevalmistatud tunni pea peale.

Vaatleme neid valikuid eraldi. A variandi puhul tundub koduse töö andmine igati aus. Aga kas ikkagi on. Vahel kindlasti, vahel me olemegi lihtsalt laisad ja ei viitsi ja ei taha jne, siis on väike tagantutsitus meile vajalik. Küll aga on küsimus, et miks oli lapse tähelepanu hajunud?

Kas see oli lihtsalt ühekordse viitsimatus või on seal taga nt probleemid kodus või lapse endaga. Mingi mure, mis ei lase keskenduda. Olen nõus, et õpetaja ei jõua alati kõigi laste hajususe tagamaadeni, siin on suur roll ka perel toetamaks. Kui hajusus hakkab korduma ja kodutööd kuhjuma, siis tuleks küsida, miks ei suuda laps keskenduda.

Variant B puhul tuleks mõelda, kas äkki on lapsel vaja lihtsamaid või lühemaid ülesandeid. Aga kuidas ta siis materjali omistab, kerkib kohe küsimus? Ehk on lapsel vaja individuaalset õppekava, ehk ta ei peagi jõudma omastada kõiki samu detaile, mis klassikaaslased. Pigem tee pool rehkendust, aga tee hästi!

Variant C – eks seda teab iga õpetaja ise, et kõik need asjad juhtuvad. See aga on üks hoopis laiem ja pikem teema, kus võiks rääkida sellest, et kui palju võiks õpetaja tunnis anda teha lastele ja kui palju ise ettevalmistada, aga see ei ole tänase mõttearenduse teema.

Olen kindel, et enamik õpetajaid varianti C enam ka ei kasuta (või on see mu soovmõtlemine?, ei, kindlasti ei ole), nii et see oli vaid olukorra näitlikustamiseks kirja pandud.

Seega, ei ole tarvis tuupida tuupimise enda pärast. Et saaks kinni löödud. Loodan väga, et liikumine tuupimiskoolilt väärtuspõhisele koolile ning klassipõhisest (numbrilisest) hindamisest kujundavale hindamisele on sellele toeks. Aga neist teemadest edaspidi….

Mõtestatud kodust elukestvat õppimist!

 


Triin kasvatab kahte last (kohevarsti 10 ja 3) ning jagab oma aega erinevate töölõikude, vabatahtliku tegevuse ja perekonna vahel. “Aja jagamine ongi üks suurematest väljakutsetest, et olla igal pool päriselt kohal,” tõdeb ta. Triinu kireks on religioon ja haridus ning ta on tänulik, et just neis valdkondades on tal võimalik end ka tööalaselt teostada.

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar