Laps harjus koos vanemaga lasteaias

Lasteaeda mineku logiraamat – esimene nädal

Taust: Lasteaeda või õigemini sõime läheb noormees, kes nädala pärast saab 1a 8k nooreks. Lasteaed on munitsipaalsüsteemi osa. Olen koha valinud hoolega ja usaldan õpetajad 98%, aga hinges on siiski mingi kahtlus, et laps on veel ju nii väike…

Esmaspäev ehk päev nr 0

Viimased ettevalmistused: otsin mööda poode normaalseid (loe: odavaid, aga hea tallaga) sisejalanõusid. Nime pole veel ühelegi riideesemele sisse kirjutanud, aga seda jõuab teha jooksvalt.

Noormees ärkas hommikul kl 5 ja on kella 10ks nii läbi, et pean ta lõunaunne panema (kuidas ta sellega lasteaias hakkama saab?!). Ärkab kl 11.30 (teised pole veel magamagi läinud…).

Pärastlõunal käime lasteaia aias natuke mängimas, kohalikud lubavad hea meelega, kõik naeratavad  ja on soojad.

 

Teisipäev ehk päev nr 1

 

Noormees ärkas kl 5.40 (parem kui 5, eks) ja oli heas tujus… kuni puder valmis sai. Pärast seda läks elu ambivalentseks – ühelt poolt oli kõht tühi, aga teisalt puder ega ka miski muu üleüldse ei sobinud. Küll sülitati mulle putru peale, küll pissiti mind täis. Õnneks päästis lõpuks päeva tassike piima.

Kõht lõpuks täis = veresuhkur normis = meel hea ehk aeg käkke keerata. Selleks ajaks kui me minema hakkasime, oli neid keeratud nii palju, et ma enam tema sõimeküpsuses ikka üldse ei kahelnud.

Esimesel päeval olime kohapeal 9.10-11.50. Sinna sisse jäi enamus aega õues ning lõuna, kus noormees sõi suppi kahe suupoole ja kahe käega. Lahkusime lasteaiast palja ülakehaga (ei viitsinud enne magamaminekut hakata uut särki selga ajama).

Sel päeval kõrvalt ei lahkunud. Koht, mängimine ja muu paistis aga noormehele väga meeldivat. Kodus vajus kiirelt kotile ja magas kolm tundi = hea päev.

 

Kolmapäev ehk päev nr 2

 

Äratus oli 5.30. Tavapärane. Hommik oli üldjoontes sulnis ja möödus suuremate vahejuhtumiteta. Lasteaeda läks noormees sel korral isaga. Oli mõte, et ehk jätta ta sel korral ka mõneks ajaks üksi.

Mina läksin tööle, et siis pidevalt veebi kaudu uudiseid küsida ja püüda päevale sel moel kaasa elada. Alguses oli noormees veidi võõrastanud, aga saanud juba peatselt hoo sisse. Kokkulepe oli, et isa lahkub õues mängimise ajal ja naaseb lõunasöögi lõpuks, et siis saab kohe koju.

Aga… plaan ja reaalsus ei kohtunud. Nimelt suutis noormees endal õues liumäel kohe igeme veriseks kukkuda ja see ei tundunud olevat parim viis alustada iseseisvat lasteaiakarjääri. Lisaks hakkas vaevama väsimus, nii et ka seekord oli tegu turvalise tutvumisega lapsevanema seltsis. Ootame homset päeva.

 


Töötav Ema, kasvatab kahte last (8 ja 1) ning jagab oma aega täiskohaga töö, vabatahtliku tegevuse ja perekonna vahel. “Aja jagamine ongi üks suurematest väljakutsetest, et olla igal pool päriselt kohal,” tõdeb ta.

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar