kell ja aeg

Kui aega saate, tulge minu juurest läbi, mis sest et tornikell on löönud pool kaksteist… (Andrus Rootsmäe)

Kunagi vastas see lause tõele, nüüd aga loodan ma tavaliselt, et olen selleks ajaks jõudnud päevatoimetused valmis ja olen voodis teki all ja uni on ka juba tulnud (selle viimasega on aegajalt probleeme).

Käies täie rauaga tööl ja omada kodus lastega peret. Kuhu mahuvad sõbrad? Aeg iseendale?

Küsimus on ikka ja alati prioriteetides. Nagu ühe hää sõbraga räägitud – mul on alati aega… selle jaoks, mis on mulle tähtis.

Nii, ehk on aeg teha mingi nimekiri, järjekord suvaline:

Töö (sh kool) – töö on mulle tähtis, ma teen asja, mida ma armastan, ma tunnen, et olen ühiskonnale vajalik

Abikaasa – ma armastan teda väga, ta on lihtsalt maailma parim, ta on mulle tähtis

Lapsed – ma tegelikult olen korralik kanaema. Lapsed ja nende vajadused on mulle tähtsad. Ma käin tööl, mu abikaasa on vanemapuhkusel – ja ma olen veendunud, ta on parim mu lapsele, meie lapsele.

Ülejäänud perekond – vanemad, õed-vennad. Ääretult toredad inimesed ning ühtlasi meie tugivõrgustik, kuid see tähendab, et meie võiksime ju ka neile selleks olla. Vahel tundub küll, et asi on ühele poole kreenis…

Vabatahtlik töö – ma juhin vabatahtlikuna ühte sihtasutust, sest see, mida me teeme, on mulle tähtis.

Sõbrad – ma elan nende eludele kaasa, see, mis neile rõõmu või muret valmistab, kuidas neil läheb, mis on nende igapäevaelu teemad, see on mulle tähtis.

Oi, aga äkki sai ikkagi tähtsuse järjekorras… See oleks küll kurb. Sest mitte keegi pole veel oma surivoodil kurtnud, et tegi elus liiga vähe tööd. Ja aeg iseendale jäi vist ju täiesti välja? Kuigi eks see ole ka tõlgendamise küsimus – kui ma teen tööd, mis mulle sajaga meeldib, kui ma tegelen sihtasutusega, mis on minu jaoks oluline, kui ma olen oma perega, keda ma armastan – kas see ei ole siis aeg iseendale? Alatine dilemma, kas pole.

Kui lapsed on väikesed, siis on meie ülesanne luua neile turvaline baas, mille pealt kasvada. Aga olgem ausad – ühest retsepti, milline on turvaline baas, ju tegelikult ei ole. Kõik need tuntud-teatud märksõnad: turvalised täiskasvanud, terve paarisuhe, aeg iseendale, eneseteostus (kodus, tööl või hobides), aeg igale lapsele eraldi, aeg perele, aeg…. Ja ikkagi on ööpäevas 24 tundi. Ja uni on samuti oluline – sellele ei vaidle ükski vanem vastu.

Küllap siis tuleb ette võtta järgmine ajajaotus, milleks on nädal ning seejärel juba kuu ja mõne asjaga on, et kui kord aastas jõuab, siis võib ristikese seinale teha. Sest PEAB olema aega selle jaoks, mis on tähtis.

 

Kuidas sina leiad kõigele olulisele aega?

 


Töötav Ema, kasvatab kahte last (8 ja 1) ning jagab oma aega täiskohaga töö, vabatahtliku tegevuse ja perekonna vahel. “Aja jagamine ongi üks suurematest väljakutsetest, et olla igal pool päriselt kohal,” tõdeb ta.

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar