Jõulud on, kui keegi kingib pilgu

Tartu Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp pidas pühapäeval, 23. detsembril Tartu linna 4. advendiküünla süütamisel kõne, kus arutles selle üle, millal ja missugused võiksid olla ühed toredad jõulud.

 

Üks soome autor on kirjutanud:

Mõnikord on jõulud veebruaris,

mõnikord septembri sügispimeduses,

kui nii juhtub, et järvedel on jää

sisemiselt, meis.

Mina ehin aegajalt jõulupuu

kui haiget saan või äkki on pidumeeleolu

– sisemiselt, salaja –

ja koristan selle jälle ära, nii et keegi ei märka

kasvõi keset pidu,

kui meeleolu on kustunud ära.

Sel kombel see ei kulu,

ei kuiva ega pudise.

Jõulud on kui keegi kingib pilgu, ulatab käe.

Kui armastatu tuleb üle tänava  ja veel

ja veel ei märka.

Kui laps liigutab maailma üsas ja ütleb:

„Mina toon rahu inimeste keskele,

mina tulen.“

Me tahame ja otsime jõulutunnet, sest see seostub meil millegi sooja, südamest tuleva ja rahuga. Kas te pole vahel mõelnud, et jõulutunnet on lihtsam tekitada teinekord siis, kui päriselt ei olegi jõulud?

Arutasime hiljuti koguduses, milline on normaalne kristlane ja jõudsime järgmistele järeldustele:

– autentne, elades ise oma elu
– olles just selle eluga eeskujuks
– armastav, päriselt
– andeks andes võlad, et meilegi antaks andeks
– tehes teisele seda, mida tahan et mullegi tehtaks

Kas saaks siit teha järelduse, millised on normaalsed jõulud? Küllap need, kus me kogeme, et meie ise ja meie lähedased on just samasugused, nagu siin kirjeldatud.

Et me saame olla autentsed, armastavad ja seda tõesti ja siiralt ja päriselt. Et meile antakse andeks ja meist hoolitakse kui iseenesest. Eeldusel muidugi, et iseenesest hoolitakse. Sellised oleksid päris toredad jõulud, kas pole. Normaalseid jõule teile kõigile!

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar