Uisud kahe euro eest

Raha riigile… ja uiskudele

Klient maksis arve ära. Riigile käibemaks kolmsada eurot. Seda on rohkem, kui nad aastas mu lapsele üksikvanema toetust maksavad. Ja loevad mind siis riigi kulul lohisejaks, käsi pikal kerjajaks, jubedaks luuseriks.

Üksainuke päev jäi voolu väljalülitamisest puudu. Napikas. Oleks klient maksega päev hilinenud, oleks vool välja lülitatud ja ma pidanuks tagasi lülitamise eest maksma 159 eurot. Poole oma tavalisest sissetulekust.

Ei näe ma enda teenitud raha. Kolmsada eurot otse pangakontolt riigile. Ma ühe lapse vanemana mingeid maksusoodustusi ei saa. Isegi üksikpensionär saab, aga üksi last kasvatav ema mitte. Vähemalt võib Stalnuhhin oma naise autole mu raha eest nüüd muretult kaks kuud bensiini osta. Kuulsin, et temast sai Riigikogu rahanduskomisjoni esimees – see, kes kõigile ütleb, et raha ei ole. Eriti mitte sotsiaalkaitseks. Eriti mitte üksikemadele.

Ega ole tõesti, otsas kogu aeg. Läinud nagu niuhti, tuulest viidud. Tuuled puhuvad millegipärast kogu aeg ühes suunas, Toompeale.

Pean jälle taotlema toimetulekutoetust. Sedasama kolmesadat eurot.

***

Täna ma priiskasin: ostsin endale ja lapsele uisud. Seda’p see on: vaesed on vaesed sellepärast, et nad ei oska rahaga ümber käia. Investeerida tuleb, mitte tarbida! Milleks luksuskaup, kui leiba ei jagu.

Need maksid kaks eurot paar. Taaskasutusest.

 

 

 


Üksikema (38) on pidanud juba kolm aastat elatuma juhutöödest, sest hoolimata heast haridusest ei ole tal väikelapse kõrvalt õnnestunud püsivat tööd leida. Oma blogis näitab ta, milline on tegelikult elu Eestis allpool vaesuspiiri, kui oled lapsega üksi ja pole lähedasi, kellele kriisiolukorras toetuda.

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar