Lapsed tahavad hommikul kauem magada, mitte kooli minna

Piisav ja hea uni

Eelmisel nädalal küsisime vanematelt, kuidas neil õnnestub oma lapsed hommikul äratada ja mida nad selleks juba õhtul teevad. Nüüd saate lugeda emade kogemusi ja arsti nõuandeid.

Uni on meile kõigile tähtis, sest magades organism puhkab ja taastub. Kui laps ei maga piisavalt või on tema uni ebakorrapärane, võib see mõjutada halvasti tema tervist ja õpivõimet.

Mida teevad meie emad, et lapsed saaksid piisavalt magada ja hommikul võimalikult kergesti üles?

Maarika ütles, et nende peres kehtib reegel, et argipäeviti kell 9 algab uneaeg. Kui lapsed olid väiksemad, luges ema või isa enne uinumist neile unejuttu. Äratus on pisut enne seitset. „Õnneks on kõik lemmikseebid korduses ja laps reaalselt ikka väsinud ka ja vastuvaidlemist ei ole. Eks näis kuidas gümnaasiumi ajal asjad kulgevad.“

Made sõnul püüavad nad saada magama 10 paiku õhtul. Kui uinumine venib hilisemale ajale, on hommikul raske üles saada, sest virguda tuleb juba poole 7 paiku.

Triin nentis, et magamaminek on keeruline, eriti kui laps on oma loomult pigem õhtuse ülevalolemisega. „Püüan alustada õhturutiinidega kell 20, et üheksaks oleks mingigi lootus uinumisele, mis aga alati ei toimi. Äratus on kell 7, suure valu ja vaevaga.“

Kätlin panustab samuti kindlale rutiinile, mis aitab kiiremini magama saada. 20.15 on viimane õhtuoode, 20.30 pesevad 5 ja 10aastane hambaid, ema paneb samal ajal 4kuust titat magama. Kell 21 on suuremad voodis ja kui pisike magab, loeb ema suurtele unejuttu. Lapsed äratatakse  7.20. „Siis nad saavad uimerdada ja rahus virguda. Ärkamisega üldiselt meil probleeme pole. Lasteaialaps saab nädalas mõne vaba päeva ka,“ kirjutas ema.

 

Dr Marlit Veldi Tartu Kõrvakliiniku Unekeskusest  ütleb, et laps peab end tundma uinudes turvaliselt ega kartma magamist.

Mis aitab veel heale unele kaasa?

  • Nagu meie emadki edastasid, on oluline igapäevane kindel rütm ja kord. Magama võiks jääda kindlal ajal ja korrata enne seda samu rituaale – on selleks siis unejutu lugemine, vanniskäik vmt. Kõik see ja lisaks mõned positiivsed tegurid, nagu hämar tuba jne, aitab uinumiseks ette valmistada.
  • Tähtis on ka, et enne uinumist oleks lapsel mitu tundi rahulik õhtu. Kõik, mis teda liigselt erutab või ärritab, raskendab hiljem magama jäämist. Seega tasuks hoiduda liigsest füüsilisest ja emotsionaalsest aktiivsusest, ka trennist võiks laps jõuda koju hiljemalt seitsmeks õhtul. Emotsionaalsed mängud (sh arvutimängud), televisioonisaated jmt võiks ära jääda. Loomulikult tajub laps hästi ka oma vanemate emotsionaalset seisundit, mis mõjutab teda ja tema uinumist. Tülid, pinged, ka soov panna laps kiiresti magama, mõjuvad uinumisele halvasti.
  • Arvestada tuleb lapse ka lapse vanust ja isikupära. Kaheaastane laps võiks öösel magada 11 tundi ja päeval 2-3 tundi. Umbes pooleteisetunnist uinakut pärastlõunal vajavad kuni 5aastased lapsed. 10-13 aastased lapsed vajavad 10 tundi uneaega öösel.
  • Vahetult enne magama jäämist ei tasu süüa, seda võiks teha umbes kolm tundi enne uinumist. Vältida tuleks õhtul „rasket“ toitu, nagu liha, juust, šokolaad. Toit võiks olla kerge  ja valgu- või süsivesikurikas (puuviljad, pasta, leib, sai). Süüa võib ka piimatoite.

 

Lapse magamist võivad segada haigused (näiteks allergia, vale hambumus, suurenenud adenoid või mandlid). Samuti mured, hirmud ja muud psühholoogilised probleemid. Kui sa ei oska oma lapse unemuret lahendada, küsi nõu perearstilt, kes võib vajadusel suunata lapse uneuuringule.

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar