Tüdruk suusatab koos vanaisaga

Oleme õnnelikud, sest meid abistavad vanavanemad

Kui rääkida vanavanematest, tuleb mulle kohe silme ette pilt kõrges eas memmest ja taadist kusagil Lõuna-Eesti talus. Minu enda lapsepõlves olid esindatud nii linna- kui ka maavanavanemad. Linnavanaema elas mugavalt meie juures ja maavanavanematel käisime perega külas. Mõlemad jätsid soojad mälestused, kuid tunduvalt rohkem puutusime ikka kokku linnavanaemaga, kes hoidis ja abistas meid nagu ema ja isa.

Maal käisime perega kas kartuleid võtmas või panemas. Need on eredalt meeles, sest suguvõsa lapsed said seal kokku ja mängisid ülipõnevaid mänge. Sai joosta, süüa marju-õunu, käia Siniallikate juures ja kolada vanas mõisas. Lapsi ei pandud meie suguvõsas kunagi tööle, võibolla sellepärast oodati alati sinna minekut. Need olid toredad ajad…

Minu lastel on paraku vaid linnavanavanemad ja neidki tänaseks vaid üks paar. Tänu sellele, et nad elavad minuga samas linnas, on nad mulle tohutult abiks olnud ja ka nende side minu lastega on väga tugev.

Kui aastaid tagasi Anita kõrvalt tööle läksin, hoidis teda minu ema ja sellest ajast on jäänud traditsiooniks, et tütar käib nädalavahetustel neil külas. Anita väga ootab sinna minekut, sest vanavanematega saab alati midagi põnevat ette võtta. Tal on isegi oma tuba nende juures.

Nüüd on ka Lasse juba sellises vanuses, kus vanavanemate abi on vaja nii nädalavahetustel kui haiguste korral. Kui Lasse on haige, siis selleks,  et mina ei peaks töölt puuduma, aitavad minu vanemad ja mees üheskoos haiget last hoida, ja seda kõike ka ise tööl käies. Olen neile lõpmata tänulik, vähestel on sellised vanemad. Olen kuulnud ka vanavanematest, kes võtavad tasu oma lapselaste hoidmise eest, aga eks see ole juba iga pere siseasi, kuidas kõik rahul oleksid.

Meil ei ole maal vanaema-vanaisa, kelle juures lapsed saaksid suvevaheaja veeta. See-eest võtavad linnavanavanemad ette lahedaid spaakülastusi ja reise Eestimaal. Traditsiooniks on saanud koos vanaisaga küpsetamised, rattasõidud või suusatamine ja matkamine. Alati kui soetame suurema voodi või turvatooli teame, et neid peab olema kaks – üks endale ja teine vanavanemate juurde.

Olen rõõmus, et minu lapsed saavad nii palju aega veeta oma vanavanematega ning nende panus ja jälg minu laste elus on meeletu. Usun, et minu lastele jääb samuti meelde soe koht vanaema ja vanaisa juures, kuhu nad olid alati oodatud. Tänan teid, Emme ja Issi!

 


Emme, issi, 11aastane Anita, 1,7aastane Lasse, 2 tigu ja 2 kassi – need oleme meie, koos murede ja rõõmudega. Üheskoos saame kõigega hakkama.

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar