Maarika arutleb, kas ta on hea ema

Vitsaga või vitsata?

Tuntud laulusalm ütleb: “Head lapsed need kasvavad vitsata”. Minu meelest on nii, et kõik lapsed peaksid kasvama vitsata. Vähemalt meie peres on sedasi, kuigi mis seal salata – on olnud olukordi, kus lapsed on karistuse n.ö välja teeninud.

Mu oma lapsepõlve kodus oli füüsiline karistamine kasvatuse osa ja lubasin endale juba väga varases nooruses, et ise emaks saades ma alati räägin oma lastega. Pahandustel on alati põhjus, sageli need juhtuvad teadmatusest ning ma ei usu, et lapsed ongi pahatahtlikud.

Kellegi löömine, asjade lõhkumine jmt on lapse viis väljendada oma tundeid ja just siinkohal peaksime me ise peeglisse vaatama ja küsima: miks ta seda teeb? Miks laps on kiuslik ja otsib just sedasi väljendades tähelepanu?

Mul on erinevas vanuses lapsed, suuremad juba täisealised ning pesamuna kümnene. Ka suurematega ei olnud meie kodus vitsa. Lastel on vanuse vahe alla kahe aasta, nad kasvasid koos, neil olid oma mängud ja nad said alati hästi läbi.

Õnneks oli mul nendega võimalus ka kuni kolmeseks saamiseni kodus olla, nendega tegeleda ja alati nende jaoks olemas olla. Ka siis, kui nad olid juba gümnaasiumis, ütlesin neile alati: „Mis iganes olukorras, mis iganes olekus olen ma teile alati kättesaadav ja valmis kuulama, järgi tulema, aitama.“

Olen näinud nii kõvasti pekstud last, et tema sinikaid vaadates poleks keegi suutnud nuttu tagasi hoida. Õnneks sekkus sellesse situatsiooni vallas töötav sotsiaaltöötaja.

Ma olen alati tähtsaks pidanud seda, et kui ma saan lapsed, siis ma saan nad endale ja minu kohus on neist kasvatada eluterved kodanikud. Vanem tütar on öelnud, et on mulle nii tänulik,et ma pole talle kunagi vitsa andnud. Loomulikult tegid lapsed pahandusi, kuid nad ei kartnud kunagi meile neist rääkida. Keset sügavat talve löödi mänguhoos aken puruks ja mu poeg ütles kohe teistele lastele, et isa tuleb ja teeb korda. Nad usaldasid meid  ja eks ikka sellepärast, et meie usaldasime neid ja mis põhiline –  me kuulasime neid.

Pean tegelikult füüsiliseks karistuseks ka tutistamist ja pepulaksu ning väljend ” peksan mõistuse pähe” on nii jõhker, et seda ei tohiks kasutada ei lapse ega ka täiskasvanu aadressil.

Kahjuks oma tööga seoses näen ma sellist kohtlemist iga päev. Olen läinud rääkima emaga, kes oma väikelast sakutab ja tema peale karjub, ning kahjuks jäänud alati kaotajaks. Olen näinud nii kõvasti pekstud last, et tema sinikaid vaadates poleks keegi suutnud nuttu tagasi hoida. Õnneks sekkus sellesse situatsiooni vallas töötav sotsiaaltöötaja.

Kas ei pane see mõtlema: ma ootan, millal jääks beebiootele, ma ootan kõik need üheksa kuud oma beebi sündi ja siis, kui mu on laps sündinud, leian ma äkki, et mul on õigus teda lüüa?

Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas lapsevanemad aina enam ja enam hõivatud ning lapsed oma suurest igavusest ja tähelepanu vajadusest satuvad valesse seltskonda ja sealt omakorda pahandustesse…  Või siis selleks, et neid märgataks, teevad valesid otsuseid.

Meie peres on põhimõte, et lastega räägitakse. Igal hommikul kui koos piigaga kooli sõidame, räägime päeva lahti ehk mis on teda ootamas ja samamoodi õhtuti: kuidas koolis läks, mida sõpradega arutati jne. Minu jaoks on igasugune vägivald väga tabu ja leian, et inimesed, kes tõstavad lapse vastu käe,  peaksid eelkõige karistama iseennast ja arutlema, mida nad saaksid muuta.

Mulle väga meeldib lause : “Lapsed ei ole meie isiklik omand — me vaid aitame neil iseseisvaks saada”. Lubame siis vanematena  oma lastele, et nad saavad turvalise ja õnneliku kodu. Lubame neile eluterve mõtteviisi ja võimaluse tänada meid siis, kui nad ise juba vanemad on.

 


Maarika K. peres kasvab kolm last, 25 aastane poeg ja kaks tüdrukut vanuses 23 ja 10. “Ma armastan meeletult raamatuid  lugeda ning olen paadunud “maailmaparandaja” ehk ei jäta kunagi väljendamata oma arvamust teemadel, mis mulle korda lähevad.  Mulle meeldib roheline mõtteviis ja taaskasutus. Kuna mu töö nõuab väga palju suhtlemist, siis oma jõu ja rahu taastan kas mere ääres või jalutades.”

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar