Lasteaialapse kodused mängud

Pärast pikka töö- ja lasteaiapäeva saab pere õhtuti kodus kokku. Üldjuhul on kõigil kõhud nii tühjad, et koju jõudes pistetakse nina kohe külmikusse, et mõnest singist või vorstist võileib teha. Kiirelt pannakse ka õhtusöök hakkama: kas liha ahju või vorstikesed pannile või supp keema. „Emme, tule nüüd otsima!“ Jah, pidin ju kümneni lugema ja siis otsima minema, sest väikemees peitis end ära. Ja lustlik õhtu hakkabki pihta!

Otsin siit ja otsin sealt, ise ilmekalt kommenteerides: „Oi, sind polegi siin!? Ma siis lähen vaatan nüüd vannituppa, võib-olla oled sa seal…“

Lapse fantaasial pole vist piire. Ükskord pidingi jääma teda otsima. No ei leia, noh. Enda meelest otsisin küll igalt poolt. Pärast tuli välja, et väikemees peitis end kraanikausi all kapis, oli prügikasti taha pugenud. Veel meeldib talle peita end esikusse riidekappi, reisikohvrite peale.

Peitusemäng on üks ta lemmikmänge, vähemalt kord päevas peame ühe mängu mängima. Üks mäng tähendab mitte ühte peitmist, vaid ikka kolme korda. Ja paariline, kellega mängitakse, peab ka pärast ennast peitma.

Mina ise tavaliselt peidan end kardina taha või pimedasse tualetti…. Issiga on keerulisem. Tema ei mahu ju eriti kuskile peitma, seepärast issiga tehakse väiksed erandid. Issi peab rohkem hoopis väikemeest otsima, kui ise ära peitma.

Meil on kodus suhteliselt palju lasteraamatuid . Värviraamatud, muinasjuturaamatud, pusleraamatud, kleepimisraamatud… Kui peitusemängust ära väsime, on vahelduseks hea mõni raamat kätte võtta ja kasvõi pilte vaadata. Aga aina enam ja enam avastan ma, kuidas väikemees sõnu kokku veerib. Väga tore, lapsel on huvi tähtede vastu. Kui on õige meeleolu ja tahtmine, vaatab Karu-aabitsat ja loeb sealt salme kokku. Üldiselt talle meeldib, kui loeme seda koos.

Nagu poistel ikka, on ka meie väikemehel huvi autode vastu. Kui on autodega mängimise tuju, kallatakse väiksed mudelautod põrandale laiali ja mängitakse „ummikut“ või „avariid“. Siis kindlasti peab tulema kuskilt nurga tagant kiirabiauto ja tuletõrjeauto. Ikka nagu päris elu. Eks ta paljusid olukordi võtabki päris elust ja mängib neid läbi.

Suvel juhtusime mitmeid kordi päris autoga rongi tõkkepuu ette rongi ootama jääma, siis oli vaja pärast kodus ka mängida mudelautode ja rongirajaga, kuidas autod jäävad kõik seisma ja lasevad rongi läbi. Veel oli suviti igal pool palju teetöid, teetöölised nagu sipelgad askeldamas. Ka see oli vaja kodus läbi mängida.

Kasutan juhust ja küsin, kui keegi teab, millisest poest võiks saada toredaid liiklusmärkide komplekte? Selliseid väiksemaid märke siis, mis sobiks mudelautodega mängimiseks.  Võib ka netipoode soovitada. Aitäh juba ette 🙂

Aga kui me ei viitsi midagi mängida, pikutame ja räägime oma päevast. Tuju teeb alati heaks ka üks suur kalli. Meie nimetame seda „kallipausiks“.

 


 

Olen väikese ühelapselise pere ema, peres kasvab 6aastane poeg. Veidi huvitavamaks võib olukorra teha see, et meiega koos elab ka minu pensionärist ema. Oleme väga ühtehoidev pere ja armastame teha paljusid asju alati koos.

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar