Kommimasin laseb lastele järjest komme juurde

Kuidas pääseda kommirongilt?

Ma ei salli üldse lapse „ära ostmist“ kommiga, kuid ometi on see meie peres nüüd harjumuseks saanud. Enda üleväsimusest ja muudest stressiallikatest algas kõik pihta…

Olen kaheksandat kuud kolmanda lapse ootel ja kodus on kasvamas vahvad 6- ja 2-aastased põnnid. Suurem on käinud lasteaias juba kolm aastat ja 2-aastane käib lastehoius alates sügisest.

Suurema lapse hoiuga harjumine läks üle kivide ja kändude, kuid lõpuks sujus õige hoiu-hoidjate leidmine üpris ladusalt. Väiksem põnn oli algul hoidjaga, kes elab kortermajas alumisel korrusel. Tihti juhtus, et ta ei tahtnud sinna eriti minna, sest suurem sai ju õueriidesse end panna ja kodust välja. Juhtus, et andsime talle siis  mingi mänguasja ja kommi pihku, mida lubasime hoidjaga koos lahti teha (tagantjärele kuulsime, et see jäi päris tihti söömata, st huvi tal selle magusa vastu veel polnud).

Väiksema põnni hoiuga harjutamine oli aga hoopis keerulisem. Hea oli, et leidsime kohe esimese korraga selle õige hoiu toredate hoidjate ja ruumide ja kõigega. Esimesed päevad läks ta hoidu suure entusiasmiga, ülejäänud kuu aga väga suure nutuga. Terve teise kuu oli ta kodus või hoidjaga, sest jäi kiirelt haigeks. Kolmandal kuul hakkasime teda uuesti harjutama ja siis tekkis olukord, kus ta pärast autos turvatooli kinnitamist sai mingi väikese preemia (Tictac komm, pisike Skittles komm vms). Vahel sai ta kommi ka hoiust ära tulles…

Ilmselt oma üleväsimusest ja muudest stressiallikatest tingituna tekkis seega mingil hetkel täiesti märkamatult harjumus lapsi „ära osta“. Ma ei salli üldse sellist äraostmist ja esimese/ühe lapsega oli selle jälgimine kuidagi oluliselt lihtsam. Vaatasin väga viltu neile, kes pakkusid lastele mingit meelehead selle eest, kui nad said  kiirelt riidesse, autosse jne. Nüüd aga on aja jooksul tekkinud esiteks koju kapiriiul, kus on pidevalt midagi magusat (kommid, küpsised, kuivatatud marjad vms) ja teiseks harjumus ka lastele sealt ühtteist jagada.

Pooleldi naljaga, pooleldi tõsiselt arutasime juba abikaasaga varianti teha jaanuarikuust „magusavaba kuu“, no nagu septembris tehakse kampaaniat „septembris ei joo“.

Täiesti igapäevased mitu korda toimuvad olukorrad on näiteks selline, kui 6-aastane ütleb hommikul pärast pudru söömist, et tahab magustoitu ka. Lubame tal valida ühe kommi siis, kui on nii riides, et saab uksest välja astuda. Loomulikult nõuab ka väiksem oma kommi, aga tema ei saa päris täpselt veel sellest õueriides olemise reeglist aru. Nii ta siis saabki teinekord oma kommi kätte juba siis, kui oleme ta suure võimlemisega riidesse saanud või alles paneme teda riidesse.

Teine näide – mingil arusaamatul põhjusel on mõlemad lapsed täielikult ninanuuskamise ja nina loputamise vastased. Väiksemal on tekkinud (õigem oleks ju öelda, et oleme ise selle tekitanud) harjumus, et kui tuleb ninapesu aeg, peab üks väike komm  preemiaks olema. Kui on vaja võtta nohurohtu, käib see väikese koguse siirupivee sisse.

Kui lastehoiust koju sõidame, küsitakse autos esimese asjana kommi. Ja nüüd päkapikkudega seoses – hommik algab juba enne hommikusööki kommiga ja lõpeb tihti pärast õhtusööki magustoiduga. Lisaks igasugused jõulupeod ja üritused, kus on ohjeldamatus koguses piparkooke (suhkruglasuuriga enamjaolt) ja kingipakiks kommid. Põhimõtteliselt on meie laste menüüs suur roll suhkrul suhkruga.

Nii ma olengi jõudnud mõttele, et kuidas ometi mina, kes ma küll ei ole kunagi otseselt kommide vastane olnud, olen jõudnud olukorda, kus mu lapsed nõuavad igal teisel hetkel magustoitu või kommi. Ja kuidas sellelt kommirongilt maha saada? Pooleldi naljaga, pooleldi tõsiselt arutasime juba abikaasaga varianti teha jaanuarikuust „magusavaba kuu“, no nagu septembris tehakse kampaaniat „septembris ei joo“. Samas, selline 100% vältimine ei tundu ka õige – kuidas leida see kuldne kesktee?

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja ootame perele jaanuaris lisa, et edaspidi toimida juba 5-liikmelise perena. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”
1 Kirjuta kommentaar
  1. Made Maria says:

    Iga-aastane piparkoogitegu tuleb kindlasti… aga muidu on nii, et mida suuremad lapsed, seda rohkem neil oma tegemisi ja koostegemisi sõpradega – trennid jmt võtavad päris palju aega. Preemiaks on piparkoogid 🙂 mingit ekstra tasu koostegemise eest ei kujuta ette, tasuks ikka puhas rõõm 🙂

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar