Kui laps hakkab katsetama kosmeetikaga

Ma olin kogu oma lapsepõlve selline poisilik tüdruk. Püksid jalas ja kuskil jooksmas, ronimas või koos poistega onne ehitamas. Pükse kandsin ma järjepidevalt tegelikult kuni hiliste kolmekümnendateni ja nii umbes paarkümmend aastat tagasi on mind ka meesterahva pähe tantsima kutsutud :-).

Praeguseks moodustavad suurema osa mu riidekapist ikka kleidid ja seelikud. Nimelt on mul nö sukapükste kiiks, ehk mida värvilisemad ja erilisema mustriga need on, seda suurem tõonäosusega ma nad ka ära ostan.

Kosmeetika ja ilumaailm on minu jaoks jäänudki suhteliselt algtasemele. Näokreemigi olen ma ostnud enamasti kuskilt toidupoest ning kosmeetikut olen külastanud loetud korrad elus. Ilmselt on mul lihtsalt nahaga vedanud. Nüüdseks olen ikka ennast asjadega kurssi ajanud ja on minulgi tekkinud oma lemmiktooted. Kuna olen veel allergik, siis kõik tooted mulle ei sobigi.

Minu ema ei meikinud ennast ja minu enda esimene katsetus oleks võinud küll kuskile jäädvustatud olla, sellest oleks saanud hea õppematerjali: “Kuidas halloweeniks valmistuda?“ . Ega ma nüüdki igapäevaselt ennast ei meigi, enamasti ikka siis, kui pidulikumale üritusele minek või kui hommikuti liigset aega on.

Lastel oma stiil

Mul on kaks tütart, kahjuks on ka nemad üsna pükste inimesed, väiksemale saab veel läbi häda seeliku või kleidi selga, suuremale ei tee ma juba aastaid riietuses ettekirjutisi. Tegelikult on nad mõlemad mul üsna varakult ise hakanud oma riideid valima/ostma.

Kui mu vanem tütar oli kaheksane, kolisime ühest maakonnast teise ja kolimise käigus leidsin saunast vana pesumasina tagant rullikeeratud riided. Laps oli need riided, mida ta ei tahtnud kanda, sinna lihtsalt ära peitnud.

Mõlemal tüdrukul on oma kindlaks kujunenud stiil, pisem võtab eeskuju suuremast ja sitsid, satsid, lilled ja liblikad, mida ema eelistaks, ei tule kõne allagi. Selge see, et oma lapsepõlve unistusi ei saa ma oma laste peal välja elada :-). Pigem on meil sedasi, et vanem tütar jagab emale soovitusi ja enamasti on tema valitud riided emale alati sobinud ka.

Olen oma elus näinud väga õõvastavat pilti neiu silmadest, kui ta ise endale Super Attak liimiga kunstripsmed kleepis.

Ma pean õigeks, et sellised esimesed katsetused kosmeetikaga võiks siiski anda ema või siis vanem õde, ideaalis võiks ju minna koos lapsega vastavale koolitusele. Olen oma elus näinud väga õõvastavat pilti neiu silmadest, kui ta ise endale Super Attak liimiga kunstripsmed kleepis. Samuti ei meeldiks mulle, kui mu tütar jagaks huulepulka või ripsmetušši sõbrannadega. Mis muud, kui tuleb ennast hakata vaikselt kurssi viima noorte kosmeetika sarjadega, sest paistab, et pisema piigaga ma lihtsalt kreemi ja näopuhastuspiimaga ei pääse.

Momendil on meie pesamunast piiga kümnene ja õnneks veel jumestuskreeme, huulepulki ja ripsmetušši ma talle ostma ei pea. Usun, et nende klassis keegi veel ei kasutagi neid.

Populaarne on meie majas momendil EOS huulepalsam, ilmselgelt võiksid olla kõik värvid ja maitsed esindatud. Loodetavasti läheb veel üsna mitu pikka aastat, kui piiga kosmeetikakott on ema omast suurem.

 

Kuidas teie peres asjad toimivad? Kui vanalt hakati ise riideid valima, kui vanalt esimene huulepulk kotti ilmus?

 


Maarika K. peres kasvab kolm last, 25 aastane poeg ja kaks tüdrukut vanuses 23 ja 10. “Ma armastan meeletult raamatuid  lugeda ning olen paadunud “maailmaparandaja” ehk ei jäta kunagi väljendamata oma arvamust teemadel, mis mulle korda lähevad.  Mulle meeldib roheline mõtteviis ja taaskasutus. Kuna mu töö nõuab väga palju suhtlemist, siis oma jõu ja rahu taastan kas mere ääres või jalutades.”

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar