Rahu südames

Ela ise ja jäta teised rahule!

Minu teekond on jõudnud niikaugele, et elan ise ja jätan teised rahule. See on hea soovitus meile kõigile.

 

Olles saanud emaks, olin ma segaduses ja eksinud, ning kõiksugu nn nõuandjad, kes isegi oma eluga hakkama ei saanud, andsid aina nõu. Minu segadus sai kas hoogu juurde või võttis uue suuna.

Siis aga tundus mulle, et ma olen jube tark ja hakkasin ise enda nina taeva poole lükkama ja targutama. Minus tekkis põlgus töötavate emade suhtes, sest nad ei ole ju emad. Ja siis tekkis minus põlgus emade suhtes, kes viivad enda lapsi lasteaeda ja ise passivad kodus. Ja siis tundus mulle, et mina olen ikka eriti tark ja tubli. Milline huumor 🙂

Elu aga on parim õpetaja. Olles enda upsaka nina korduvalt löönud vastu maamulda taipad lõpuks, et loeb ainult enda elu ja enda tulemused. Peale seda ei saa iial kedagi õpetada, kui inimene ise ei taha. Ja see kes tahab, leiab alati õpetaja. Ning tavaliselt on see õpetaja just selline, nagu see inimene väärib e jõuab just sinna, kuhu temal on vajalik jõuda.

Iga inimene teeb nii, nagu tema piirangud peas lubavad. Ja tavaliselt vaatame me maailma läbi enda piirangute e prillide. Kasutades kollaseid prille ei näe me tõde vaid moonutist. Ka minu silmad on näinud teisi inimesi läbi moonutuste. Ning muidugi olen ise ennast näinud läbi moonutuste. Kuid tõde on lihtne:

Nähes moonutustega elu, ei saa sa iial midagi muuta ning maik ei ole ka õige … ning kui ei näe enda lapsi sellistena nagu nad on, vaid tõlgendame läbi enda prillide, ei ole võimalik olla nende jaoks olemas nii, nagu nemad seda vajavad. Ja tulemused tulevad alati vildakad.

 

Mis on siis oluline?

 

  1. ela enda elu nii, et sinu suhted paraneksid sinu enda sees olevate suhtumiste muutuste läbi. Ära oota, et teine inimene muudaks sinu suhtes midagi. Jaa, see on raske…  See on ilma õige õpetuseta lausa võimatu. Allasurumine toob surma.
  2. ära lase enda sees olevaid hirme, ootusi ja unistusi vallanduda enda laste peale…  laske lastel olla.
  3. jäta naabrid ja sugulased rahule
  4. ära oota teistelt midagi, aga vaata mida sina saad teha
  5. lase inimestel kolistada mööda enda ämbreid. Keegi ei vaja päästjat
  6. leia endale õpetaja, kes ei ole puudutatud moonutustest 🙂 õnneks selliseid on. Väga vähe, aga on.
  7. ära lase suust välja kriitikat ja arvamusi, sest see ei ole tõe rääkimine …

Mis tõeliselt loeb?

 

Kui olen saavutanud stabiilsuse, siis see on hetk, mida alles võib jagada. Vaatan enda ümber inimesi ja märkan, et kõik jooksevad paaniliselt kuhugi, tahavad saavutada midagi. Jaa, ka mina tahtsin. Tahtsin olla super ema 🙂

Tõde on aga selles, et jagada tasub teistega tulemusi, mis on päriselt olemas. Minul on vähemalt 1 selline aegumatu tulemus: kuidas ma enda väikse lapse rääkima sain ja mida kõike tegin ja kogesin.

Koduõpe hakkab alles ilmet võtma, sest kogen ise sisemisi pingeid. Meil on imelisi lahendusi ja ideid, kuid mina pean enda pingetest veel vabanema, sest iga pinge läheb ka lapse sisse.

Ühesõnaga –  selle asemel, et meeletult jagada ja rääkida, peaks äkki hoopis elama ja püüdma elada enda elu?

 

Minu praegune päevaplaan:

 

  1. ei kritiseeri, ägestu ega jaga enda arvamust
  2. olen lahke nii mõttes kui ka sõnas
  3. ei reageeri nii, nagu sülg suhu toob, lasen esmase laine mööda
  4. kui arvan, et tean tõde, vaatan ja küsin, mis on see, mis ma näen

Allasurumise asemel kasutan jooga tehnikaid.

 

Kaunist päeva Teile kõigile ja tea, et oluline on see MIS SINA TEED, mitte see, mida keegi teine teeb.

Millest ma küll järgmine kord kirjutan nüüd…

Kummardus Teile.

Kutsun Teid toetama enda HOOANDJA projekti:

https://www.hooandja.ee/projekt/ohinapohine-oppimine-raamat-mis-opetab-sonas-ja-pildis

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar