Kaaslane on loomult sulle sarnane

Kaaslane on meile sarnane inimene

Kuigi vahel öeldakse, et vastandid tõmbuvad, ei pea see paika. Partneriks valime endale hoopis sarnase loomuga inimese. Miks tõmbab sarnane sarnast, selgitab pere- ja paariterapeut Sille Õun.

Teadusuuringute järgi valitakse kaaslaseks mitte ainult sarnase kasvu, kaalu, haridustaseme ja sissetuleku suurusega, vaid ka meelelaadi ja psüühilise seisundiga inimene. Enda kõrval tahetakse näha kaaslast, kes jagab samu mõtteid, väärtusi ja käitumislaadi.

Sealjuures mängib rolli ka lapsepõlv, mis on harmoonilises kooselus elavatel partneritel tihti samuti sarnane. Lapsena ühesuguste raskustega (näiteks vanemate lahutus, alkoholism, hoolimatus) silmitsi seisnud inimesed mõistavad teineteist lihtsalt paremini.

Huvitav on, et ka depressiooni, ärevust või skisofreeniat põevad inimesed leiavad endale suure tõenäosusega sama psüühilise seisundiga partneri.

 

Kaaslane sarnaneb hooldajaga lapsepõlvest

 

Sille Õun märgib, et kuuleb paaridelt tihti lauset „ kui me kohtusime, siis oleksin oma kaaslast justkui alati tundnud.“ See lause peab mingil määral paika, kuna inimene, kes valitakse elukaaslaseks, on tihti väga sarnane inimestele, kes lapsepõlves meie eest hoolitsesid.

Meid tõmbab just selle partneri poole, kellel on meie vanemate või hooldajate positiivsed ja negatiivsed omadused. See hõlmab kõiki inimesi, kes meie eest lapsepõlves hoolitsesid – vanemaid, õdesid, vendi, vanavanemaid või lapsehoidjat.

See sarnasus on pigem seotud meie lapsepõlve hooldajatega kui meie endiga. See äratundmine tekitab meis turvalist ja tuttavat tunnet.

„Oma praktikale tuginedes leian, et kui ühel partneril on psüühikahäire, mis on tekkinud enne  suhte algust, on tõenäolisem, et valitakse endale partner, kes on kogenud või kellel on mõni vaimne haigus, kuna mõistmine ja arusaamine haigusest on suurem.

Samuti olen seda meelt, et kui suhtes olles tekib ühel partneril psüühiline haigus, siis suur tõenäosus on, et teises võib see käivitada omakorda mõne vaimse haiguse, kuid me ei saa seda üheselt väita.“

Kõik inimesed kannavad suuremal või vähemal määral erinevate haiguste, sh psüühiliste haiguste geene. Kui inimene elab soodsas keskkonnas, ei pruugi haigused kunagi olulisel määral ilmneda.

„Paraku võib aga negatiivne elukeskkond vastavad geenid nö sisse lülitada ja inimene haigestub. Uuringud näitavad, et sageli võivad lahendamata lapsepõlvetraumad tunda anda just noores täiskasvanueas,“ ütleb Sille Õun.

 

Terapeut Sille Õunaga saad kontakti tema kodulehe kaudu:  http://www.perepraksis.weebly.com

 

 

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar