haigusest ei saa lihtsalt lahti

Haigusest kosumise tähe all

Aeg läheb ikka kiirelt mööda ja meie tital on täitunud juba neljas elukuu. Plaanijärgne arstlik visiit toimus 4,5 kuu täitudes. Karl on hoolimata vahepealsest haigusest piisavalt kosunud ja ilunumbriteks saime 6,9 kg ja 64 cm. Pole siis ime, et riided suuruses 62 on vaikselt väikseks jääma hakanud.

Sel korral ootas meid ees ka järjekordne vaktsineerimine, aga selle jätsime tegemata. Päev enne arstivisiiti jõudis põnnini meie pere teisi liikmeid varasemalt kimbutanud nohu. Ka sel korral läks nohu üle köhaks ja lõrisevaks hingamiseks.

Just nii algas meie eelmine, kuu aega tagasi vaevusi tekitanud pikk haigus, mille kohta perearst kasutas sõna hingamisteede obstruktsioon. See oligi see kord, kui perearst meid haiglasse soovis suunata, kuid saime koduste vahenditega hakkama ja haigusest võitu.

Kuna eelmise korra raviskeem toimis, saime ka sel korral inhaleerimiseks vajalikud rohud ja saime juba raviga alustada. Seda muidugi arsti jälgimise all. Muretsema paneb mind kõige rohkem see, et kas nüüd igal korral kui tital väikegi nohu tekib, kaasneb kohe ka bronhiit? Eks seda näitab elu ise.

 

Nagu haigusest vähe oleks….

Allergiad mingitele toiduainetele on teine teema, mis on nüüd kolmanda lapsega aktuaalne ja millega varasem kokkupuude puudub.

Kui esimene emotsioon oli lapse rohelist kakat seostada saadud vaktsiinidega, siis mida aeg edasi, sai selgemaks, et tegelikult on meie laps hoopis minu toidust saadud ainetele allergiline. Roheline kaka on üks muutuste näitajatest. Juba teisel elukuul arstivisiidil sai räägitud naha karedusest ja sellest, et midagi ilmselt mõjutab seda. Midagi, mida ma söön.

Kolmandal elukuul rääkisime visiidil samuti nahaprobleemidest ja kõlama jäi märksõna atoopiline dermatiit.

 

Mis põhjustab allergiat?

Sellega algas minu enda võitlus iseendaga. Tuli välja selgitada, millised toiduained naha hullemaks teevad ja selleks tuli väga paljust loobuda. Olen juba varem mõelnud, et ma olen juba niipalju vanaks elanud, et headest asjadest elus on väga keeruline loobuda.

Mis siis tähtsam on – see, et saaksin šokolaadi süüa või võimalus anda lapsele eluks vajalikku rinnapiima? Hea küll, see sai väga kiirelt selgeks, et suured ja põhilised allergeenid tuleb menüüst välja jätta – muna, kakao, tsitruselised, mesi, pähklid, vürtsid, tomat.

Keerulisem oli välja selgitada, et mis siis veel? No näiteks oli minu tavapärane vahepala päeva jooksul süüa ära üks banaan – menüüst välja! Praktiliselt iga päev kasutasin toidus porgandeid – menüüst välja! Olin lastega nädal aega ema juures külas ja sõime iga päev grill-liha, värsket salatit jne – menüüst välja!

Kui perearstilt nimekirja sain, mis kõik võib reaktsioone tekitada, mõtlesin hirmuga, et mida ma nüüd edaspidi siis üldse süüa saan, et lapsel hea oleks… Võib-olla siis tuleks ikkagi rinnapiimaasendajale üle minna, saaks ju iga kord täpselt sama asja ja poleks seda minu toitumise mõju…

Ühesõnaga, stress missugune ja hakkasin siis toitumispäevikut pidama. Esimesed päevad olid kohutavad. Päevad lõppesid sellega, et ma vingusin õhtul, kuidas ma ei suuda ja ei jaksa välja mõelda, mida süüa teha nii et see mulle oleks sobiv ja teised pereliikmed seda ka sööksid.

Iga päev oli midagi sellist, mis võis jälle uut reaktsiooni tekitada. Kuna see võib kuni 3 päeva aega võtta, kuni tita nahk või kaka sellele reageerib, ei olnud üldse päris selge, et mis siis toimib ja mis mitte.

Samal ajal õnnestus mul endal mitu erinevat kergemat haigust läbi põdeda püstijalu – silmapõletik (läks ise ära), rinnapõletik (saime titaga koos jagu), villid suus (lähevad ise mingi aja pärast ära), nohu, kurguvalu, köha jms. Kuni siis ühel hetkel tundus, et sain kuidagi toitumispäevikusse asjade kirjapaneku rütmi kätte ja lapsel oligi vahepeal nahk parem, vahepeal halvem, aga nii halvaks enam ei läinud kui ema juurest koju tulles.

 

Keeruline toitumine…

Hetkel tundub, et veel piimatoodete ja gluteeni sisaldavate asjade kallale ei pea minema, aga kes teab, millal need võivad välja lüüa. Ja kuidas meie bronhiidid on nende allergiatega seotud ja millest tita välja kasvab ja millest mitte. Nüüd siis õpime ja areneme koos. Suvised grillipeod tuleb ka enda jaoks ümber mõtestada ja seal väga täpselt jälgima, mida ma söön ja mis ei sobi mitte.

Endale lohutuseks saan öelda, et mu enda tervis pole küll kuidagi otseselt ja arusaadavalt paranenud šokolaadi ja muna (enamus pagaritooteid sisaldavad nt muna) ära jätmisega. Küll aga on vähenenud mu viimased allesjäänud beebikilod ja olen sunnitud oma toitumise osas loovam olema.

Näiteks olen teinud mõnel korral munavabasid küpsetisi (kaerahelbeküpsiseid ja õunakooki) ja katsetanud rohkem erinevaid toite samadest turvalistest köögiviljadest teha. Eks siis vaatame, mis tulevik toob.

Ühe varasema postituse kommentaarides soovitati mulle ka lugemismaterjaliks Madleen Simsoni “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele : kuidas toitumise muutmisega leevendada õpiraskusi, hüperaktiivsust, autismi ja teisi terviseprobleeme /”.

Küll aga käib selle raamatu sisu hetkel veel suure kaarega üle minu mõistmise võimete ja hetkel sellest läbi närida ei tundu reaalne. Kui kellelgi on mingit pisut kergemat ja lihtsamini arusaadavat lugemismaterjali sel teemal soovitada, siis võib seda infot vabalt minuga jagada.

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

 

 

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar