beebi magab

Esimesed nädalad titaga on möödunud lennates

Esimesed kaks nädalat on läinud lihtsalt liiga kiiresti mööda. Need kaks nädalat on möödunud mõnusalt ja rahulikult taastumise ja kohanemise tähe all. Õige pisut olen ärevil, sest abikaasa puhkus saab nüüd ka selle nädalaga läbi ja siis teda enam päevasel ajal abiks pole. Mitte et nüüd üleliia palju oleks seda abi olnud vaja – pigem on lihtsalt tore, et ma ei pea üksi lõunat sööma ja kui suuremad põnnid kodus on, saab nad kellegagi koos õue saata beebi söömisaegadest sõltumata.

Meie beebi on endiselt rahulik tegelane, kui ma söötmisaegadest kinni pean. Vahel tuleb ka mõni pikem nutuhoog peale, aga see on täiesti tavaline. Sõbrad-tuttavad on meilt ikka uurinud, et kuidas üldiselt läheb jms, aga mõned teemad on hakanud korduma…

Näiteks, kas me öösel magada saame? Niivõrd-kuivõrd, see tähendab, et meie 2-aastane on juba viimased pool aastat öösiti mitu korda üles ärganud. Rasedana suure kõhuga ärkasin samuti iga küljekeeramise peale üles.

Beebi meil päris iga 2 tunni tagant öösiti ei söö, pigem paar korda öö jooksul. Küll aga jään ma imetades magama, mis tähendab, et beebi oma voodisse tagasi tõstmine jääb tegemata. Nii et oleme harjunud juba sellega, et ta öösel meie voodis magab. Mis seal ikka – küll jõuame ümber harjutada, kui öised söötmised saab sellistele aegadele, et saame ta oma voodisse ümber tõsta.

Kuidas me autoga liigume? Teadupärast ei mahu tavalisse sõiduautosse tahaistmele kolme väikelapse turvavarustus. Meie autoski on tagumised istmed mugavad kahele täiskasvanule (või kahele turvatoolile), aga mitte kolme jaoks.

Samas istmete kogulaiuse järgi peaks nagu kaks turvatooli ja turvahäll ära mahtuma. Nii et võtsime projektiks istmed niimoodi ära tasandada, et saaksime need kolm asja ikkagi kõrvuti sinna ära mahutada. Oleme oma autoga lihtsalt nii rahul, et seda hetkel välja vahetada üldse ei tahaks. Aga vanavanemate juurde tahaks ju mõne aja pärast sõita (160-250 km üks ots).

Kuidas suuremad lapsed kohanenud on? Üldises pildis hästi. Selliseid hetki on ikka ette tulnud, et põnnid kuidagi tavapärasest erinevalt käituvad. Näiteks sel nädalal öeldi kahese lastehoiust, et neiu kiusas ja hammustas teist last. Kuna meile varemalt pole sellist asja räägitud, siis ma eeldan, et see on uus teema, mis on väga tõenäoliselt beebi tulekuga seotud.

Ka poisil oli lasteaias paar intsidenti, kus ta ühistegevusest ei jaksanud osa võtta ja ta tuli eraldi korrale kutsuda. Meie taktika nende “probleemidega” tegelemiseks on lastele rohkema tähelepanu pööramine ja üks-ühele tegevuste tegemine. Kui tüdruk lasteaiast tuleb, püüan temaga koos puslesid kokku panna või legodega mängida. Poisiga on üksühele aeg õhtune ettelugemise aeg ja mõned hetked pikutamist.

Me ei loonud endale mingeid illusioone ja arvestasime ette sellega, et lastel võib ette tulla keerulisi hetki. Kuigi mõlemad lapsed saavad väga hästi ise riietumise ja söömise ja muu sellisega hakkama, siis me püüame vältida olukorda, kus me neile ütleme, et nad on nüüd suured ja peavad ise tegema midagi.

Kuna me ka varasemalt neid aeg-ajalt aitasime, siis püüame samamoodi ka jätkata. Muidugi ma ärritun kohati, aga see juhtus ka enne – seda ei saa nad küll sellega seostada, et meil väike beebi kodus on. Samas, hetkel beebi ju sööb ja magab ja üleval olemise aega on suhteliselt vähe. Mis omakorda tähendab. et põhiline tähelepanu nõudmise aeg on alles ees.

Hiljuti leidsin ühe tabavalt sõnastatud mõtte: “Kui tõlgendame lapse käitumist halvana, tekib kohe mõte karistusest. Kui tõlgendame lapse käitumist nii, et ta on keerulises olukorras ja ei oska sellega hakkama saada, julgustab see meid teda aitama.” Nii et hoiame nüüdsest neil keerulistel olukordadel silma peal ja proovime siis lapsi aidata karistamise asemel.

Kuidas ma ise taastunud olen? Ma ütleks, et olen üpris hästi taastunud. Mõned ebamugavused on veel jäänud, aga aega on ka tegelikult vähe möödas veel. Pigem on hakanud nüüd väsimus kohale jõudma ja pärastlõunati kui tuleks just perele õhtusööki ette valmistama hakata, tuleb suur uni peale (ja nagu ikka, kui beebi kõrvale pikali lähen, et puhata, läheb uni pealt ära :))

Pealegi ei julge ma päeval eriti magada, siis kipub keset ööd uni ära minema ja tagasi enam ei tulegi. Ja just hiljuti sain õppetunni – enne beebi õhtust söötmist tuleb une-eelsed protseduurid ära teha, sest ma ei pruugi enam selle päevanumbri sees voodist üles tõusta 🙂

 


Olen 6- ja 2-aastaste vahvate põnnide ema ja jaanuaris sündis meie perre ka kolmas laps. Töötan projektijuhina ja minu igapäevatööks on erinevate ettetulevate teemadega tegeleda (lahendada, delegeerida, infomüra eemaldada jpm). Kõige olulisem põhimõte, mida püüan nii töö- kui eraelus jälgida, on “selleks, et midagi muutuks, tuleb midagi muuta” ja eriti hea on, kui millegi muutmiseks on olemas plaan.”

0 Kommentaarid

Kirjuta kommentaar

Kas soovid sõna sekka öelda?
Palun tee seda, sinu arvamus on tähtis!

Lisa kommentaar