Kuhu see aeg kaob? Veel nädalake ja saab taas uueks aastaks lubadusi jagada, millest enamus paraku lubadusteks jääbki. Minul on järgmiseks aastaks lubadus, mille ma tahan kõva häälega välja öelda ja ilmselgelt see ka täidetud saab. Ma luban, et ma mitte kunagi enam ei lase lõigata endale poisipead!
Nagu igal aastal, nii ka seekord on meil jõulueelsete toimetuste sekka ka haiguseid. See aasta on siis minu kord.
Kas te olete kunagi mõelnud, miks jõuluajal kinke tehakse? Mina olen küll selle üle juurelnud ja kristlik traditsioon mulle ka vastuseid annab, aga kui me vaatame üldist ühiskondlikku pilti, siis kinkimine on ju üleüldine ja mitte midagi ristiusuga kaasas käivat. Miks on jõulud kinkimise aeg? Miks on vaja teha kinke detsembris?
Kõik söövad nii… Ma nii tahan. Ma olen suure kondiga. See ongi normaalne… Mis see üks amps ikka teeb… Mis see suhkur ikka teeb…
Hiljuti oli mul kole konflikt meie kortermajas elava eaka naabriprouaga, kes juba ammu peletab ähvarduste ja kisaga ümbruskonna lapsi koos emadega meie õuelt minema. Siiani olid minuni jõudnud vaid šokeeritud väikelaste emade jutud politseiga ähvardamisest, aga sel korral sattusin ise peale, kuidas tädi 8-aastastele Gestapot korraldas.
Kirjutama panevad tavaliselt olukorrad, mis kuidagi hinge lähevad. Reeglina need, mis kurvastavad, häirivad või sootuks vihastavad. Õnneks pole vahepeal mul selliseid väga ette tulnud. Samas aga jääb nende sündmuste vahele palju vähem või rohkem rõõmu tekitavaid olukordi.
Vahepeal käisime Karliga perearsti juures 10. kuu visiidil. Saime teada, et põnn on kaalus juurde võtnud u 150 grammi ja asub endiselt kasvukõvera kõige alumisel joonel. Pikkust on juba 73 cm, mis püsib kenasti kasvukõvera samas joontevahemikus kui kogu aeg, ja ka peaümbermõõt on täiesti eakohane.
Üks vahva aktiivne tegevus teeb põnni rõõmsaks ja enesekindlaks. Anname mõned ideed toas mängimiseks.
Tartu Jaani kirikus käib koos grupp, mis vestleb erinevatel vanemlikel teemadel. Pereterapeutide EV 100 projekti „100 tundi tasuta loenguid“ raames ühineb kahel korral meiega ka pereterapeut Naatan Haamer. Projekti avapäeval, Soome 100. sünnipäeval (kui sümboolne, kas pole) kõnelesime paarisuhtest lastega peredes. Tahaksin teiega jagada mõningaid mõtteid, mis mind puudutasid.
Ligi kahenädalase reisi Prantsusmaale olime planeerinud Pisikese E sellisesse vanusesse, kus tundsime lapsega toimetamise osas end ise üsna kindlalt ja põnn ei olnud veel liialt liikuv. Ta ei olnud roomama ega käputama veel hakanud, kuid pööras end usinalt.
