Kodutööst

Mis kinni ei jää, saab kinni löödud

Tuttav lause meile kõigile, kas pole. Avastasin selle lause peale mõtlemast end koolist antavate koduste ülesannete kontekstis.

Loe edasi

Viinakuu vabaõhumuuseumis

Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund

Viinakuu laps on hästi kraps

6. oktoobril kell 10-16 saab vabaõhumuuseumis osa Piiriveere sibula ja kala päevast. Päev algab setokeelse palvusega, misjärel saab osa setude sügisesest suurest praasnikust – mihklipäeva kirmasest. Toimuvad kala töötlemise õpitoad, taludes valmistatakse sibula ja kala roogi, osaleda saab õnnenuku meisterdamise õpitoas ja trükipakkude lõikamise meistriklassis. Lisaks toimuvad rahvamängud ja jõukatsumised, laadal kvaliteetne toidukaup Peipsi äärest. Tuju hoiavad üleval leelokoor Sõsarõ ja ansambel Suprjadki. Vaata lisaks: https://evm.ee/est/sundmused/uritused.e/piiriveere-sibula-ja-kala-paev/1149

Loe edasi

ülekaal on suur probleem

Oh seda inimeselooma küll!

Inimene on üks imelik loom. On arendanud endale aju, mis on andnud talle teiste liikide ees siin maamunal eelised ellujäämisel, kuid vahel mulle tundub, et see meie aju ei teeni meid alati just kõige paremini ning kipume teatud asju üle mõtlema.

Loe edasi

Flirt värskendab suhet

Vanadus tuleb, kuid flirt jääb!

Sõbrad, ma vananen! Muidugi ma pole ainuke. Aga üks märk vananemisest on juba see, et oma tegemiste-toimetuste kõrvalt pole jõudnud isegi blogipostitust kirjutada. Varem tundus, et ühe päevaga jõuab palju rohkem asju tehtud, ülikooli ajal ju sai isegi õpitud öösiti. Nüüd enam naljalt öötundide arvelt midagi ei loe ega ette ei valmista. Ööuni on mõeldud magamiseks.

Loe edasi

Vabaõhumuuseum ootab

Eesti juubel ja märtsikuu vabaõhumuuseumis

Vabaõhumuuseum kutsub tähistama Eesti juubelit ja pakub palju toredaid üritusi ka märtsi- ehk paastukuuks. Paastukuu ütelnud küünlakuule: „Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett.“

Loe edasi

EV 100 ootuses

Juba ongi käes veebruari keskpaik. Veidi veel ja Eesti Vabariik peab sünnipäeva. Ilus sünnipäev see 100 aastat.

Juba lapsest saati olen olnud väikest viisi Eesti patrioot. Minu vanemad on alati olnud eestimeelsed. Mäletan juba aegade algusest, kui käisime isaga vabariigi aastapäeval kõigepealt varahommikul Toompeal lipu heiskamisel ja pärast paraadi vaatamas. Ema on sellel päeval alati koju jäänud ja teleka vahendusel sündmustele kaasa elanud.

24.veebruaril on alati olnud ka külm ilm ja ega kell 7 hommikul külmas seista ei ole just kuigi meeldiv olnud. Aga sellegi poolest käisime ja olime.

Olin vist 15- või 16-aastane, kui isaga viimati vabariigi aastapäeval käisime. Seejärel jäid käimised mitmeks aastaks ära, sest isa jäi haigeks. Ja lõpuks isa lahkus jäädavalt…

Millalgi aga kohtusin ühe noormehega. Olin siis 19-aastane.  Hakkasime kohtuma siin ja seal. Tekkis mõte, et läheme koos 24.veebruaril paraadi vaatama. Mõeldud – tehtud! Ja et me suures rahvamassis üksteist ära ei kaotaks, jalutasime käsikäes. Sellest ajast saati olemegi koos ja ikka käsikäes.

Tänavu saab meil käsikäes käidud juba 15 aastat. Kui osa rahvast lubab minna selleks päevaks Lätti, siis meie läheme Narva. Teeme paar omaette olemise päeva.

Iga aasta ikka oleme veidi tähistanud. Kui just linnast välja ei lähe, siis kodus kiluvõileiba oleme ikka teinud.

Väikemehe jätame seniks vanaema juurde. Saavad mäele kelgutama minna ja pärast tuppa tagasi tulles kiluvõileiba süüa ning sooja teed juua.


Olen väikese ühelapselise pere ema, peres kasvab 7aastane poeg. Veidi huvitavamaks võib olukorra teha see, et meiega koos elab ka minu pensionärist ema. Oleme väga ühtehoidev pere ja armastame teha paljusid asju alati koos.

Rahu südames

Ela ise ja jäta teised rahule!

Minu teekond on jõudnud niikaugele, et elan ise ja jätan teised rahule. See on hea soovitus meile kõigile.

Loe edasi

palavikuga kodus

Tervitustega laatsaretist – haigused päästsid päeva

Tegelikult on minu laatsaretiajad mööda saamas, vähemalt selleks korraks. Eelmisel kahel aastal on gripp või midagi gripilaadset meie pere rünnanud täpselt jõuluvaheajal ja mul on olnud au kaks aastavahetust järjest palavikus olla. Sel aastal läks õnneks teisiti, vaheajal pääsesime haigustest, kuid kohe peale seda  ründasid meid kohe mitu viirust korraga.

 

Loe edasi

Ilusat uut alanud aastat – väikese hilinemisega!

Eelmise aasta lõpp oli nii kiire, et ma polegi saanud mahti kirjutada. Tegemisi oli päris palju nii tööl kui kodus.  Ja nagu paljud võiks arvata, et jaanuar oli nüüd rahulikum kuu, ei ole see sugugi nii. Vähemalt meie peres. Paar nädalat tagasi oli mu pojal sünnipäev – ta on nüüd 7-aastane! Peale seda toimus mul sõbrannadega väike pidu – sõbranna juubeli tähistamine. Nüüd tuleval nädalavahetusel on ämma sünnipäev… Töö juures läheb ka sama trall edasi – töödel lõppu ei paista.

Loe edasi

Lapsed kelgutamas

Karl sai üheaastaseks!

Ja ongi see meie väike, pisike tita saanud juba üheaastaseks! See aeg on läinud kiirelt – päevad on pikad, aga aasta ikka väga lühike.

Loe edasi