Entries by Merje

Nutitelefonid zombistavad lapsi ja pärsivad nende arengut

Viibisin paar aasta tagasi ühes Saksamaa koolis. Seal kuulsin, et alla 14-aastastel õpilastel ei lubata nutitelefone kasutada. Ka nuputelefone polnud igal lapsel ja need, kellel olid, andsid oma telefoni hommikuti õpetaja kätte hoiule. Õpetajate toas võttis üks õpetaja häbelikult kotist oma mobiili ja vabandas teiste ees, et peab seda kasutama, kuna laps tuli just haiglast. […]

Koolilõpu ärevad ja ilusad hetked

Üle paari aasta olime jälle koolilõpu karussellil, sedakorda tütrekese gümnaasiumilõpu omal. Enne oli päris ärev hetk seoses sellega, et tütar oli end plaaninud ühele reisile koos endiste klassikaaslastega, aga paraku sõitis see reis sisse viimasele eksamile. Reisi oli planeeritud pikalt ette juba talvest saadik, kui koolieksamite aegu veel teada polnd. Ja nii selguski ühel hetkel, […]

Kodusünnitus on loomulik ja seob meid esiemadega

Mina vist enam ei sünnita🙂 Eks ole lapsi juba omajagu ja vanust ka. Ometi on see teema saatnud mind viimased aastakümned. Esialgu nö tavasünnitajana esimesi lapsi kandes ja ilmale tuues, alates neljandast teadlikuna. Kuna otsustasin lapse kodus sünnitada, siis sundis see otsus endas kõike viimseni lahti harutama, seisma silmitsi oma suurimate kõhkluste ja hirmudega. Leidsin […]

Kooliaasta lõpp

Olen aastaid olnud kooliskeptik. Ei teagi, millal see täpselt alguse asi. Kas siis, kui kuuendas (?) klassis küsisin geograafiaõpetajalt, et miks tunnid nii igavad ja rasked on ja ta vastas, et koolis ei peagi huvitav olema. Või hiljem, kui hakkasin mõtlema sellele, kuhu kooli minu lapsed lähevad ja siis tuli külla klassiõde, kes rääkis, et […]

Emadepäeva vastuolulised tunded

Emadepäeva eelõhtul valasin pisaraid. Mitte et nutmine minu jaoks midagi erilist oleks, see käib lihtsalt. Aga siiski… Otsisin ühe artikli jaoks pilti endast ja lapsest ja kuna lugu räägib imetamisest, siis pilt võinuks olla minust ja väikesest lapsest. Ja muudkui lehitsesin kaustu ja kurbus tuli peale…   Sest kõikide nende toredate hetkede kõrval neid pilte, […]

Räägin lapsega

Minu meelest on kõige parem lastega koos veedetud aeg see, kui saab nendega rääkida. See on lahe, kui avastad ühel hetkel, et su laps mõtleb ja tal on oma elukogemus ja järeldused elu kohta, mis sinu omadega võrreldes on sootuks teised ja erinevad. Lapsega rääkides üllatud, kogedes tema arukust. Ma ei tea väga täpset retsepti, […]

Riia on suurem kui Surju

Koolivaheaegadega on praegu igavene segadus. Meie peres oli nüüd aprillis ühel lapsel vaheaeg, teised pidid koolis käima. Vaheaja põhilist eelist – hommikul kaua magamist – kasutas poeg muidugi mõnuga, sest eriti mõnus on ju teist külge keerata siis, kui vend ja õde hommikujahedas majas end kooli sätivad… Aga palju sa ikka magad kevadisel valgel ajal. […]

Kanavaras kavalpea

Kolmapäeval täitus pisipõnni unistus ja suurtes pappkastides saabusid meie koju viis kana. Sõprade juurest, kel suur laut ja seal lehmad-kanad üksteist soojendamas külmal ajal. Viisime uimased sulelised õhtupimeduses kasvuhoonesse, kus meie ettekujutust mööda pidi neil hää soe ja valge olema, rohelist ka nokkida. Päeval olime sinna kinnitanud ka ühe pikema ridva õrreks, nii et kõik […]

Võitja ema

Nädalavahetusel käisime oma  nooremate poegadega spordivõistlustel. Oli põnev ja oli tore, sest üks poeg  oli võitja, sai kaela kulla, ja teine pronksi. Eks temagi lootis kulda, arvan ma, aga pronksil pole ka viga. Igal juhul oli meil taaskord põhjust rõõmustada ja tunda uhkust oma andekate laste üle. Samas leidsin end kes-teab-mitmendat korda mõtisklemas selle üle, […]

Koristada või lugeda, selles on küsimus

Armastan meeletult raamatuid lugeda juba lapsest peale. See oli minu salamaailm, kuhu võisin lõputult kaduda. Ema ja vanaema rääkisid, et no see laps ei loe, vaid neelab raamatuid! Lasteraamatukogus käisin mitu korda nädalas, igakord tassisin sealt koju üha suuremaid hunnikuid raamatuid, et ei peaks sinna nii ruttu tagasi minema. Ülikoolis oli legaalne võimalus raamatuid lugeda […]